Midagi ei ole sinna parata. Tahetakse maailma näha, tunda, katsuda. Ega ei saa ju istuda televiisori ees ja selle kaudu õppida maailma tundma. Põhjamaal elavad tahavad sooja suve talvisel perioodil ja lõunamaalased, kes pole talvest undki näinud, tahavad tunda külma ja karget talve.

meie missioon siin planeedil ongi kõik ära lagastada ja mürgitada, kuidas te sellest veel seni aru pole saanud? vaadake ise - kõik rahvad kes kohanevad loodusega ja mitte ei hakka loodust enda järgi kohandama, hävivad. või võtavad kahvanägude praaliva elustiili üle. nii on see kusagil sätitud ja kas meile meeldib või mitte - we're on the higway to hell! no speed limits, no stop signs! elan trikontinentaalset eluviisi ja käin igalt kontinendilt veel omakorda reisimas. ma vihkan end selle pärast, aga mis ma looduse vastu saan? vastu tuult pole mõtet kusta. kuigi väga tahaks...

Inimesed on rändtirtsuparv. Selline suur ja näljane. Inimese tekkimine on minu arvates kõige halvem ja ennasthävitavam asi, millega emake Loodus on hakkama saanud. Ma ei ole eriti optimistlik selles osas, et inimesed kui mass suudaks end oluliselt keskkonnasäästlikumalt elama sundima. Jah, muidugi keerame hambapesu ajaks vee kinni ja mõned meist käivad ka riidest kotiga poes jne, aga kokkuvõttes on see ikkagi köömes. Reisimisega on sama lugu. Lennuk ei jää sellepärast õhku tõusmata, et paar-kolm tundlikku tüüpi sinna peale ei lähe. Ja kui inimesed juba massiliselt lennukitega ei sõida, tähendab see seda, et nad sõidavad millegi muuga. Autode, busside, rongide, laevadega. Suurem osa neist liigub ikka veel fossiilkütustega.

Loodan, et tulevik pole nii tume, kui viimased postitatjad seda näevad. Entusiastid juba teevad midagi säästmise nimel, teised juba räägivad sellest, paljud kehitavad veel õlgu. Eks olukord paraneb. Samm-sammult.

Loodame, et tulevik kuulub Bhutaani-sugustele riikidele, kes mõõdavad RKÕ ja RKRi(rahvuslik koguõnn ja rahvuslik kogurohelus):-)

Hipp: lennuki asemel rongi või laevaga sõitmine pidavat olema suur samm säästmise osas.

Lugesin minagi seda viimast Wanderlusti numbrit ning sain kinnitust oma veendumusele, et hoolimata kõigest on reisimine siiski parem kui omaenda tuttavas konnatiigis istumine. Tõsi ta on, et nii lendamine kui kogu muu transport saastab keskkonda, kuid sama oluline on teada-tunda teisi rahvaid-kultuure, neid mõista niivõrd kui see üldse on võimalik. Kui sa ikka räägid kohaliku inimesega kas Lõuna-Ameerikas, Aasias või kuskil Lähis-Ida riigis ning sul tekib temaga usalduslik suhe, siis see kohalik tõenäoliselt ei usu pärast seda 100% mingi ajalehe lauspropagandat, et näiteks kõik valgenahalised on saatanast või vastupidi, muslimid on samast... Ühise rahumeelse eksisteerimise seisukohalt on üksteisemõistmine ja sallivus sama oluline kui tasakaal keskkonnas. Samamoodi neile kohalikele olen mina iga oma reisiga arenenud mõistvamaks teiste rahvaste suhtes ning tunnen sellest tõelist rõõmu. Ning tegelikult - kus on kirja pandud see, et lisaks kohalikule toidule on tervislik vaid oma kodumaal istumine??? Nn ökoturismikohtadega on probleem tõepoolest see, et tihtipeale on need nende kõige kallimate killast. Ostsin ise lolli peaga raamatu Ethical Travel Guide ning sain aru, et enamus kohti, mis sinna raamatusse satub, on enamusele inimestest üle mõistuse kallid ehk siis et tegemist on taas "suure äriga". Selle peale tekkis hasart, et kas siis tõesti ei leidu päris ehedat nn community-based turismi, kus sa võid 200% kindel olla, et su raha tõesti selle kogukonnani jõuab. Pika otsimise peale õnnestus leida Taist Põhja-Andamani mere äärest üks seltskond välismaalasi, kes pärast tsunamit oma endise hotelli ümbruse kogukondi hakkasid aitama ülesehitustööl, s.h. oma küla/kogukonna tutvustamisl ning turismiteenuste sisseviimisel. Tulemusi võib näha http://www.andamandiscoveries.com/. Ei ole ise seal küll veel käinud, kuid et tellisin endale nende infolehe, siis võin väita, et tegemist on olnud süsteemse pikaajalise tööga, kasusaaja on kohalik kogukond ning abistajad ausad. Kui kellelgi on teavet sarnaste kohtade kohta, oleksin tänulik.

Äkki üritaks vähemal siselendudest ühe riigi piires hoiduda, kui just pole tegu väga pikkade vahemaadega (Venemaa, Hiina, USA). Kuskil väiksemas turismisriigis kasutada siselende pealinnast randa sõiduks, on mu arust küll vähe liiast.