Tere! Nüüd, kus eesrindlased on omad vaktsiinid kätte saanud... Kuidas suhtuvad tripikad koroonavaktsiini kohustusse üldse? Kas tõesti on võimalik, et sellise "kiirelt areneva tüvega gripi" vastu saab vaktsineerimise muuta kohustuslikuks? Nii kohustuslikuks, et seda hakatakse nõudma nö üle maailma.
Mind on elu jooksul päris korralikult vaktsineeritud - lapsepõlve kohustuslik täispakett, pluss entsefaliidisüstid (olen aktiivne orienteeruja), mõnel hullemal hooajal gripivaktsiin ning kollapalaviku vaktsiin. Viimane, muide, on tänaseni mitmes Aafrika riigis maale lubamise eeltingimuseks ning vanemad reisisellid mäletavad kindlasti ka aega, kus isegi Brasiilia viisa saamiseks tuli vaktsineerimistõend ette näidata. Seega ei miskit uut siin päikese all. Mingite tervisehädade all selle tõttu - või tänu sellele - ei kannata
Kuhugile riski- või rindegruppi ma ei kuulu, lasen end vaktsineerida siis, kui järg minuni jõuab. Vaktsiini turvalisuses pole näinud vajadust kahelda, eriti kuna olen saanud järele uurida ka paarilt selle valdkonna doktorikraadiga asjatundjalt Eestis. Mis väljatöötamise aega puutub, siis näiteks kollapalaviku tänapäevast vaktsiini hakati välja töötama 1937. aastal, ent juba 1939. aastal vaktsineeriti sellega Brasiilias miljoneid inimesi ning praktiliselt muutumatuna kasutatakse seda tänaseni. Jällegi, ei miskit uut.
Vastuargumentidest olen huvitatud, kahjuks on selle valdkonna eksperdid enamasti Google'i haridusega ja mingit anonüümsete teadjate umbluud kusagilt foorumitest ei viitsi lugeda. Seni pole kuulnud, et vaktsiin kohustuslikuks muudetaks ja sellesse ka ei usu. Mis kahtlejatesse puutub, siis alati on neil ju võimalus mõni vana kooli gripivaktsiini kokteil võtta, mille näiteks on venelaste Sputnik.
Küll aga võib ilma vaktsiinita reisimine tüütumaks muutuda, mis on ka täiesti mõistetav - nii nagu lennukitesse ja bussidesse ei lasta ebakaineid, haisvaid ja laamendavaid reisijaid, peaks ka nakkusriskiga reisijate puhul olema transpordiettevõttel õigus otsustada, kas ta selliseid reisijaid pardale lubab või mitte - ning nii nagu õigus purupurjus olekus bussi minna pole inimõigus, nii pole seda ka epideemia ajal nakkuse levitamisega riskimine. Kui mõni firma on nõus seda riski võtma, siis palun väga, las veavad valikuta kõiki, ma nende vastu protestima ei hakka, aga võimalusel neid ka ei valiks.
@ smallisland. Sinu viidatud teksti ja lingi osas tasub konteksti ka arvesse võtta (ehk mis küsimusele vastatakse). Konkreetsel juhul oli küsimus "Can you give COVID-19 to anyone if you have had the vaccine?" Ehk siis küsimus on, kas vaktseeritu võib haigust edasi kanda. Ning vastus on, et selle kohta pole veel piisavalt infot, kuid eeldused on, et ka edasi kandmise risk väheneb.
@Hapnik
Aitäh, et selgitasid mulle, mis ma mõned postitused ülevalpool ütlesin
_praegu pole veel selge, kas see kaitseb ka nakatumise ja levitamise eest. _
Siin tasub eristada vaktsineeritu nakatumist ja tema võimalust edasi kanda haigust. Need on kaks erinevat asja. Sinu esialgses postituses sulasid need ühte. Vabandan, kui sind valesti mõistsin.
We do not yet know whether it will stop you from catching and passing on the virus
Viidatud lause näol on tegemist ikkagi tegevuste kogumina - juba vaktsineeritud isiku poolt viiruse kinnipüüdmine ja siis selle edasiandmine.
See ei tähenda ju vaktsineeritud isiku sümptomitega haigestumist. Vaktsiin selleks ongi, et viiruse organismi sisenemise korral saada sellest üle ilma haigusnähtude avaldumiseta.
Vaktsiin ise ei saa ju füüsiliselt kuidagi takistada seda, et sa tõmbad endale nina kaudu kusagilt õhust viiruseosakesi sisse või nokid nakatunud kätega oma nina või nendesamade kätega ajad midagi omale suust sisse. Aga kui see ka juhtub, siis 95-l inimesel 100-st ei teki sellest enam mitte mingeid haigusnähte/sümptomeid, sest immuunsüsteem tunneb juba viiruse ära ja asub sellega kohe võitlema.
Nii et teoreetiliselt on võimalik, et keegi nakatub vaktsineeritu poolt kusagil kinni püütud viiruseosakeste uuesti väljaköhimisest/-aevastamisest jne. - isegi siis kui ta ise ise sümptomeid ei oma.
Samas aga vaktsiin ei lase viirusel vaktsineeritu kehas paljuneda, mis tähendab seda, et köhides uuesti väljuvate viiruseosakeste hulk on ilmselt pea olematu, võrreldes vaktsineerimata inimese kõhimisega, kelle organismis viirus segamatult paljuneda on saanud. Siit ka (veel ametlikult kinnitamata) arvamus, et ilmselt vähendab vaktsiin oluliselt ka viiruse edasiandmise võimalust.
P.S. @ smallisland "Catching" ei tähenda eesti keeles nakatumist.
Ise laseksin ennast vaktsineerida ja loodan, et see muudab reisimise lihtsamaks (nt vaktsineeritud ei peaks enam negatiivset koroonatesti ette näitama ega isolatsioonis istuma).
Samas ma ei usu, et see vaktsiin kohustuslik tehakse. Oma koduriigis on sul täielik õigus olla vaktsineeritud või mittevaktsineeritud. Reisimine ei ole kohustuslik.
Küll aga on igal riigil õigus seada oma sisenemistingimused. Näiteks kollapalaviku vaktsiin on juba praegu paljudes Aafrika ja Lõuna-Ameerika riikides sisenemistingimuseks ja keegi ei protesti selle üle, et neid diskrimineeritakse kuna ilma vaktsineerimata sinna riiki ei saa. Kui koroonavaktsiini tuleks hakata kord aastas tegema, siis vaesed riigid ei jaksa kuidagi oma kodanike igal aastal uuesti vaktsineerida. Miks aga peaks turistid nende elud ohtu seadma nende omas kodus viirust levitades? Erinevalt turistidest, kes on reisikindlustusega kaetud ega pea haigestumise korral millegi pärast muretsema, ei saa need vaesed elanikud seal haigestumise korral isegi korralikku meditsiiniabi endale lubada. Seega oleks suhteliselt isekas nõuda, et meil peab olema õigus siseneda teise riiki ja potentsiaalselt nakatada sealseid elanike.
@ smallisland
Selles konkreetses lauses tähistavad sõnad "catching" ja "passing" tegevust. Järelikult on siin kontekstis tegemist tegusõnadega.
Tegusõnana on ilmselt kõige lähedasem vaste "püüdma", "kinni püüdma", "haarama".
Kui "catching" oleks lauses omadussõnana, siis oleks tema tähendus tõesti "nakkav", "haarav" (nt. "This disease is catching."). Aga kõnealuses lauses see sõna ei kirjelda mitte millegi omadust.
Nimisõnana oleks see siis "püüdmine", "kinni püüdmine", "haaramine".
Nakatumine on pigem "infection". Nakatumise takistamine siis "prevention of infection".
Ma ei ole muidugi keeleteadlane ja kui ma eksin, võib keegi mind parandada.
Antud lauses ja kontekstis on "catching" vaste siiski justnimelt "nakatumine".
Ehk siis, tõenäosus et Viirus "saab sind kätte", mis maakeeli ongi üksüheselt nakatumine (ja lause teine pool oli seal siis "selle võimalik levitamine / edasi kandmine").
Kuid fookus on siin ikkagi eelkõige selles, et viimase osas konkreetsed detailsemad teadmised puuduvad, kuid olemas on kõik eeldused, et lisaks nakatumise / haiguse raskema kulu kaitse eest, hoiab vaktsiin sind tõenäoliselt lisaboonusena ka levitamise eest. Seda siis teoreetiliselt, seniks kuni meil vaktsineerituid saab olema oluliselt rohkem (lisaks kliinilistele uuringutele) ning möödunud ka rohkem aega, et vastavaid tulemusi kokku võtta ja avaldada.
No mida siin catching and passing üle vaielda on? Ilmselgelt on ilma tähtsate meeste sõnavõttudetagi selge, et keegi ei saa kindlalt veel lubada, et vaktsiinid toovad õnne meie õuele, aga kõik loodavad ja vapramad ehk vaktsiinide väljatöötajad ka eeldavad tugevalt, et õnn tuleb peale vaktsiini manustamist meie õuele. Olgem positiivsed !!! (mitte koroona) ja loodame/eeldame siis parimat :)
Teema algatajana liikusid minu mõtted pigem seda rada, et inimese terviseandmed pole just sellised, mida kõikidele kuulutada tahetakse ja sellest lähtuvalt, ei peaks see ühegi transpordifirma (lennukid, laevad jne) asi olema küsida, mis vaktsiinid mul tehtud on või pole.
on küll nende asi, sest kui sihtkoha riik sind seetöttu sisse ei lase, et sul vaktsiinid tegemata, siis peab ta sinu tagasi toimetama, seepärast lennufirmad enne pardalelubamist kontrollivadki, kas sul on viisa jne tehtud, et end selle eest kaitsta
@madle-helena
Kohe päris ausalt, kas see, et ettevõte/isik X näeb, et sa oled vaktsineeritud haiguse X vastu muudab su elu kuidagi paremaks/halvemaks või tekitab mingi erilise (halva) tunde?
@ madle-helena
Juba ammust ajast nõutakse osadesse riikidesse sisenemiseks (s.t. ka sinna riiki lendavale/sõitvale transpordile pääsemiseks) ka kollapalaviku vastu vaktsineerimise tõestamist. On täiesti iga riigi oma asi, milliseid tingimusi ta võõrastele riiki sisenemiseks seab.
Need, kes tahavad sinna riiki pääseda, ei ole seni küll valjuhäälselt selle vastu protesteerinud.
On ju ka selle haiguse vastu vaktsineerimine nii enda kui ka teiste huvides.
Miks peaks siis nüüd koroonaviirusega teisiti olema?
Minu meelest peaks just hea tunne olema, kui saad näidata, et sa ei ole ennast ümbritsevatele inimestele ohtlik.
Ei oleks minul küll mingit probleemi oma vaktsineerimisest teatada.
Kui juurakeeles rääkida, siis Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) artikkel 9 ütleb tõepoolest et terviseandmeid on keelatud töödelda, ent sama artikli lõike 2 punkt i teeb sellest erandi, kui see 'töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral': https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET.
Lisaks muidugi asjaolu, et isiku enda nõusolekul on terviseandmete töötlemine alati lubatud. Iseküsimus on muidugi, kas info vaktsineerimise kohta on terviseteave, ent GDPRi tõlgendamisel on seda käsitletud üsna laialt ning ka vaktsineerimisteavet loetakse siia alla.