Ei ole utoopiline, aga Tallinnast alustades teeksid liiga suure ringi, kuni ükskord Pärnuni jõuad. Muidugi jääb ka selle ringi peale palju vaadatavat.
Probleeme võib tekkida pigem selles plaanis, et päris igal pool telkida ei lubata, kui selle ööbimisvariandi peale mõtlesid. Selles osas pead ise kodutöö ära tegema.
Ma usun, et jaanid võiks ikka ära pidada. Mõte on aga kuupäeva kindlat mitte. Marsruut ikka veel lahtine ja igasugune mõtteavaldus oleks kasuks.
Panen oma meiliaadressi ka: [email protected]
Antud marsruudil on ainuke mereäärne lõik Eestis, Häädemeestest Iklani. Ja sedagi vaid siis kui lähed mööda vana maanteed ja sealgi pole meri kogu aeg silme ees. Loodust näed igal pool. Ka siis kui mere äärde ei lähe. Pärnu-Riia ots on nii lühike, et sa ei jõua käima hakatigi, enne on lõik läbi. Kui arvestad kiiruseks 50 km päevas, on sul aega ka ümber vahjtida ja lulli lüüa. Nii väikse maa peale pole mõtet telkigi kaasa võtta. Ainuke probleem võib tulla jalgadega. Võimalik, et jalad jäävad nii valuksaks ja kangeks, et hommikuti on rakse liikuma hakata. Kuid see möödub esimese saja meetriga. Ajad hommikul mingi toe najal kargud alla, komberdad nagu rauk ja edasi kepsutad lustlikult. Mina ravisin jalad terveks käimise ajal võetud veevanniga (leotasin jaglu uumbes tunnijagu külmas vees). Sellele ideele tulin kusagil nädalase käimise järel. Jalad läksid pehmeks ja kangus oli edaspidi kadunud, kuid selle asemel sain ühte jalga põletiku. Jalalaba paistetas üles, botas jäi väikseks ja iga samm polnud eriliti lustlik. vahepeal kaalusin tõsiselt okstest kargu meisterdamist aga tooraine puudusel jäi asi katki. Hiljem, kui tekkis võsa ja mets ning valuhood tagasi tulid, ei viitsinud nikerdama hakata. Tundus kuidagi imelik karguga maanteel komberdada. Praktika on näidanud, et jalavalu kaob umbes 1000 kilomeetriga. Kott olgu kerge. Mina tulin Kaukaasiast koju ilma magamiskotita (tollal olid magamiskotid liialt rasked). Kasutasin tavalist voodilt võetud baikatekki, kuid magamiskott on mugavam, ja külmade ilmade puhuks villast kampsunit. Telgi asemel võid kasutada bussiootepaviljone või muid varemed või sarasid. Teel on piisavalt asulaid, et paar pätsi leiba osta ja vett saab kraavidest. See on selline säästuvariant. Ebameeldivusi võib kohata pool ja igal ajal, kuid niisama põõsa all ja metsas lebamine tõmbab vähem tähelepanu.
Riiast edasi paistab maantee kulgevat rohkem mere ääres kui Riia ja Pärnu vahel. Elu on näidanud, et väga tihti kujunevad need veekogu äärsed kõndimised maanteel käimiseks. Kui maantee on 100 meetri kaugusel teisel pool võsa või metsa, kaob suhteliselt kiiresti igasugune huvi paterdada pilliroos, nõgestes, kividel, soos ja päevitavate inimeste vahel. Pealegi tuleb suubuvate jõgede korral, koorida end paljaks ja üritada ujuda läbi veekogu või kõmpida pikki jõekallast maanteeni. Mis isenesest pole mitte sugugi raske, välja arvatud juhul kui satud koeretga valvatavale territooriumile. Asja positiivne külg on see, et sellisel juhul võid püstidada uue tippmargi seljakotiga 100 meetri jooksus ja kõrgushüppes. Vähemalt minu kõrgushüppe isiklik rekord on püstitatud hoojooksuta kella 02.00-04.00 vahel. Aga kõik on soovi korral teostatav. Isegi siis kui teele jääb ette naiste paradiis, on võimalik sealt ühe hooga elu ja tervisega läbi joosta.
Kui te veel läinud ei ole siis ehk läheks koos. Ise lähen 6juuli Amsterdami aga tripiks heameelega teiega kuni Riiani kaasa. Mul antud teemal kogemusi jagub. Olen palju jalgsi rännanud Hispaanias ja Prantsusmaal. Riia trip pole raske kui telk ja magamiskott on ühes! Telkimis kohtade pärast ei tasuks eriti muret tunda kuna reis läheks ju loodusest läbi. Kui ei saa ühes kohas siis saab teises kohas laagri püsti panna.ok.mõelge ja antke teada [email protected]
Kui Saksamaale minek siis tuleksin hea meelega kaasa. Kas kindlasti soov liikuda häälega? Bussipilet Riiast Poola maksab 14euri. Mis sa seal Saksamaal tegema hakkad Katy? Ma ise liigun Hollandisse 06.07. Kavas oli ka Berliinis paar nädalat peatuda. Kui jutt sind huvitab, anna teada! [email protected] Marko