Vastutustundlik reisimine (responsible travel)

Viimases Wanderlusti numbris (veebruar 07) arutab Alex Robinson Cost Rica reisi näitel planeedisõbraliku reisimise üle. Selle mõtteviisi hulka kuuluvad näiteks: (1) lennul tekkinud CO2 hüvitamine mõne rohelise liikumise abil (nt Climate Care) (2) kohalike hotellide, söögikohtade, giidide kasutamine, et Sinu raha jõuaks kohalike taskutesse, mitte ringiga mingite Donide juurde tagasi (3) reisimine ühistranspordiga (bussid, rongid, laevad) või veel parem kondijõul, mitte auto üürimine

Loomulikult oma sodi kaasa korjamine, mitte dzunglisse unustamine jne. Eks täpsed näited ja otsused sõltuvad konkreetsest reisist ja olukorrast. Otsitakse öömaja või reisikorraldajaid, kes kasutavad nt hüdroenergiat või toetavad kohalikke koole jne. Süüa orgaaniliselt kasvatatud toitu.

Lõpuks jõuab Alex oma arutelus ka niikaugele, et huvitav kumb on parem viis surra - kas laavas tuhastudes või lasta end metssigadel ära süüa. Kas kahju, mida inimesed reisimisega tekitavad on võimalik hüvitada vastutundlik olles?

Ei tea kuidas Eestis olukord on?

Kas nn (osaliselt)roheliste reisijate osakaal ulatub näiteks ühe protsendini? Tahaks loota, et ehk tripi lugejate seas isegi võibolla 5 protsendini. Roheliseks reisijaks nimetame siis inimest, kes vähemalt sellel teemal mõtleb ning võimalusel ka midagi teeb.

Kas Eesti nish turismiäris võiks olla "väga roheline turism"? Säästa oma maad ning meelitada siia selles nishis liikuvat raha. Rohelise energia kasutamine, kõikide Eestis maanduvatelt lendudelt CO2 hüvitamise maks (mis ei lähe riigieelarvesse, vaid otse rohelisse liikumisse), majutuskohtade ja reisikorraldajate sertifitseerimine tärnisüsteemi asemel "roheliste lehekestega" jne. Eks neid võimalusi ole palju palju veel.

Sellised pühapäevahommikused mõtted pudru kõrvale.

1
2

kõige keskkonnasäästlikum on muidugi üldse mitte reisida. iga inimese kohta pidavat olema maailmas veel üks tünn naftat ja selle oma tünni kasutad ära ühe korra lennukiga sõites. tagasi sõites läheb teine. ja väidetavalt, kui siiski tahad reisida, on kõige vastutustundlikum reisida nn masskohtadesse - seal on kahju juba tehtud - s.t. hunnik inimesi samasse lennukise, kes kõik püsivad suht pisikesel territooriumil ja teevad seega kõige vähem lisakahju keskkonnale. ja kohe kindlasti ei ole keskkonnasõbralik miljoniteviisi seljakotiga mööda dzhungelid ja puutumata kohti käia, kus saapa alla jäänud taimestiku taastumine võib võtta aastakümneid, kui üldse. nii olen kuulnud räägitavat ja suht loogiline ta ju on. aga kui ikka reisida (sest ikkagi tahaks ju), siis vast tõepoolest mõõdukalt ja kaine mõistusega ülaltoodud näpunäiteid järgides. ja loota, et tahtmatult übritsevale (ühiskonnale, inimestele, loodusele) liiga ei teeks. teemapüstitus on igati tänuväärne.

0
0

inimene on osa loodusest ja loodus puhastab ennast ise. sa võid olla väga hoolikas ja püüdlik, kuid iga oma sammuga tallad mõne taime surnuks või peletad mõne linnu-looma ta pesapaigast. igasugused vulkaanid, orkaanid jmt teevad oluliselt enam kahju emakesele maale kui rändurid. niipalju peaks küll igal rännumehel oidu olema, et enese järelt maine praht koristada või linna tagasi tassida. selles mõttes on turismipiirkonnad reisimiseks parimad kohad, kuna seal on turistidele juba mõeldud ning rahva vool suunatud kindlatesse kanalitesse, puutumatu loodus jäetakse puutumatuks.

0
0

Costa Rica on selle vastutustundliku reisimise koha pealt minu meelest väga vastuoluline riik. Mõned näited: Esiteks hakkab selle riigi mõnes piirkonnas turistide vool selgelt ületama vastuvõtuvõimet. Seejuures on kasv olnud üle mõistuse kiire. Võibolla markantseim näide on Monteverde vihmamets. 20. aastat tagasi käis seal aastas 2000 külastajat, nüüd 200.000. Võite ise ette kujutada, mis triangel seal käib. Kusjuures 10 km eemal Santa Helena vihmametsas on seni veel võrdlemisi vaikne. Ma ei teagi, mis jättis sügavama elamuse, kas vihmamets positiivses mõttes või see meeletu arendustegevus, mis on koha eheduse sisuliselt hävitanud. Paljude kaitsealade ellukutsumise taga on tegelikult välismaalased ja ei saa öelda, et ticod neid just väga hästi mõistnud on.
Mitmed Vaikse-ookeani äärsed rannad on retired USA pensionäre nii täis, et pole ühtegi hispaania-keelset siltigi. Ticod küsivad õigustatult, et kas nad on omaenda maalt pagendatud? Õnneks on Costa Ricas väga vähe rahvusvahelistesse kettidesse kuuluvaid hotelle. Seega on kohaliku elu toetamine suhteliselt lihtne. Samas, natuke tausta uurides selgub päris tihti, et omanikuks on mõni ameeriklane. Mis on ikkagi parem variant, kui üheülbaline Holiday Inn San Joses. Costa Rica kõige kallimad ööbimiskohad ongi need kõige "rohelisemad", kus asjad on kõige loodussõbralikumad. Pole põhjust arvata, et sama loogika Eestis ei toimiks. Kokkuvõttes, Costa Rica on kahtlemata tore maa, aga iga kell eelistan rännata Nikaraaguas, kus elu on seni veel hoopis ehedam.

0
0

Eks ta jõuab otsapidi ikka selleni välja, et ka eluviis peab olema säästlik. Varsti on ju tavaline, et peres on 2 sõiduautot, naljalt tööle ühistranspordiga ei sõideta, pigem ollakse hommikul ja õhtul tundide viisi liiklusummikutes (tõeline elukvaliteet!). Kuurortpiirkondades, kus joogivee nappus, käiakse 2 korda päevas dushi all (Hispaania rannik, Egiptus) jne. Üldiselt tavaline, et inimene oma mugavuse eest pole nõus endale piiranguid seadma. Endal on süümekad lennureisidel tekkinud keskkonnasaaste puhul täiesti olemas. MkM

0
0

Kas Eesti nišš turismiäris võiks olla "väga roheline turism"?

Mu meelest võiks olla Eesti riigi huvi, et ennast üldse mitte turismimaana reklaamida. Leida teisi võimalusi raha teenimiseks kui taastumatu loodus "loodusturismi" arvelt. Selge on see, et mida rohkem inimesi hakkab metsas, soos ja rabas käima, seda rohkem see ära tallutakse, lagastatakse ja häiritakse elukeskkonda.

0
0

Vaata, Rebaseonu, see on siiski küsimus, kuidas äraelamiseks vajalik raha teenitakse - kas tööstustoodanguga, mis paratamatult eeldab loodusressursside kasutamist või nt. turimsiga, mis kasutab loodusressursse, aga teisel viisil. Raske öelda, kumb loodusele rohkem kahju teeb, kas nt. elektri müügiks põlevkivi kaevandamine ja põletamine, saematerjali müügiks metsa langetamine ja tööstuste tegevus või turisti rappavedamine. St. kui suur on saadava rahaühiku ja loodusele mõjutamise (sest sõna "kahju" on ka suhteline mõiste) vahekord. Sellist bilanssi on äärmiselt keeruline kokku panna.

0
0

"...kus saapa alla jäänud taimestiku taastumine võib võtta aastakümneid,.."

Ise-enesest ei ole ju vahet, kas tallad taimestikku Eestis või kuskil eemal. Sama kahjuga saad ikka hakkama. Seetõttu ongi mõtekas rajada laudteed ja matkarajad, mõlada kanuuga ringi jne. Saame loodust nautida ilma seda oluliselt kahjustamata.

Rebaseonu mõttearendusel oma tõetera sees. Samas võib teha teise eelduse, et "kõigil on õigus ja soov loodust nautida". Kui nii, siis tuleb mõelda sellele, kuidas nautlemine nii läbi viia, et võimalikult paljud seda täna ja tulevikus teha saaks.

Costa Rica osas olen ma ka aru saanud, et neil on seal oma "Saaremaa-efekt". Kohalikud teenivad 300-400 dollarit kuus, aga pool hektarit maad maksab 40 000 ja üles. Ehk teisisõnu kohalikud ei suuda oma kodumaal elamist endale enam lubada. Siiani olen ma olnud vaba majanduse pooldaja ja protektsionismi vastane, aga tõepõhi on all meie vasakparteidel, kes tahavad maa müümist mittakodanikele reguleerida või keelata.

Mõtlesin veel korra, et kui vastutustundeline rändaja ise olen - lisaks viisakale looduse kohtlemisele. (1) Ma proovin end transportida "kuhugi" ja olla siis seal pikemalt. Igasugune "hopping" vist ruunab ressursse päris hoolsalt. (2) Kesk-Euroopas vuran rongidega (linnas metrooga). (3) Reeglina ööbin eramajutuses

Ja vist ongi kõik...Peaks minema midagi hea tegema - näiteks prügi sorteerima taaskasutamise jaoks. Pärast ökoajakirja lugemist tunned end väga halvasti ;-)

0
0

Näiteks üks võimalus hotelle mitte kasutada ja kulutada mitmes mõttes vähem ressursse on ühineda Hospitality Clubiga www.hospitalityclub.org

0
0
0
0

Andke mulle andeks, aga "vastutustundlik reisimine" kõlab minujaoks nagu "sale rasedus". Kenasti rahustab südametunnistust selline väike traditsiooniline protestantlik enesepiitsutus a la "mina viin prügi alati prügikasti ja magan hotelli kõrval haljasalal", aga oleme ikkagi ausad - ilma möödapääsmatu põhjuseta mandrite vahel lendamine on isekas ja vastutustundetu käitumine maailma suhtes. Ainuke mis seda õigustada võib, on üleüldise maailmast ja erinevatest kultuuridest arusaamise levitamine ja seekaudu maailma parandamine. Loodushoiuga on siin vähe pistmist.

0
0

to vähejaus: üldiselt jah nõus, aga üks asi jäi sul kahe silma vahele. kui reisitakse kolmanda maailma riikidesse, kus majanduslik seis on sant ning seal kohalikele inimestele nende teenuste eest raah maha jättes, teeb see siiski kohalikult majandusele head.

0
0

Selles ongi üks probleem - enamasti on see nii, et mis majandusele head teeb, ei tee loodusele. Lihtsalt tuleb üritada neid asju tasakaalus hoida.

0
0

Edevamad lahendused on head nii loodusele kui majandusele. Kaitseala loomine ja kohalike rakendamine vs kohalikud teevad viimasest 10st elevandist ka shashlõkki.

0
0

Kaitsealade ja rahvusparkide puhul saame rääkida ehk vähemast kahjust, kui oleks nt. v6rreldes metsalangetamise v6i naftapuurimisega. Kuid üks looduse rüüstamine on see k6ik, siis lihtsalt veidi vähem. Paraku on sageli nii, et mingi ala nt. rahvuspargiks kuulutamine, selle populariseerimine jne. meelitab sinna kohale turistide hordid (st. needsamad meie, kes me siin foorumis lamiseme, looduss6bralikult metsa tallame, fossiilse kütusega kohaletoodud ja külmaksaetud 6lut joome), kelle jaoks tehakse siis rajad, külastuskeskused, peldikud, autoteed ja l6kkeplatsid. Mingisse suvalisse metsa nad ehk ei olekski muidu tungelnud. Muidugi, kaitsealad ja reservaadid on selles suhtes veidi erinevamad, kui neis ikkagi tegelikult ka kaitstakse ja reserveeritakse ning inimest sisse ei lasta. Aga üldiselt ei maksa erilisi illusioone luua.

0
0

Tõelise loodusesõbra unistus on isiklik Airbus A380. ;)

0
0
1
2
Lennupakkumised
Reisikaaslased