Kuidas inimesed saavad hakkama igatsusega, kui ise elad ühes kohas, ning naine teises. Kokku saamine umbess 4 korda aastas, nii kuu poolteist korraga. Vahest kui väga head ajad, siis ka kolm jne. kuud koos.
Naks :) Mul hommikust otsa näpud sügelevad, aga...
Johhaidiil on õigus. Mina polnud ka nõus sünnitama Eesti väikelinnas, mille nime sa ilmselt tead (lisan: sealses sünnitusmajas oli sellel ajal täielik bardakk!). Teie elukohktade vahemaa pole määrav. Aeg näitab, et kes kuhu kolib ja ennustamisega ma parem ei tegele ;)
Edu Teile mõlemale.
Minu meelest on pikamaasuhet võimalik üle elada ainult juhul, kui selle lõpetamiseks on olemas mingi plaan :) A la 2 aasta pärast, kui mul ülikool läbi kolime emba-kumba riiki kokku või sinu puhul nt võiks olla plaan, et naine kolib lapsega sinu juurde Norrasse peale sünnitamist (3 aastat ju hooleta, emapalka küll vähem). Siis on, mida oodata ja mille nimel koos olla. Minu jaoks isiklikult oleks kõige õudsam teadmatus tuleviku ees, st neverending kaugsuhe...
MSN ja Skype kohta ütleksin, et parem see kontakt, kui üldse mingit kontakti (või ainult tigukiri :)).