Lende ei lähe, lähevad vaid Trati. Meie läksime Koh Changi lõunatipust kahekesi tagasi Bangkoki taksoga (suur Toyota Camry) ca 6 tundi koos praamisõiduga, maksis vist ca 3000 Bahti. Väga mugav oli ning asendas lennukit kenasti - ajaliselt ei oleks palju kiiremini saanud ning rahaliselt oli oluliselt odavam. Kui oleks teadnud oleks Cambodiast Koh Changile ka taksoga, mitte minibussiga läinud.
Nagu eelpool öeldu lennujaam asub Trati's . Suvarnabhumi lennujaama 1. korruselt läheb minibuss , küsivad 850 bathi Ko Changi . Võta pilet Tratini, maksis 200 bathi . Tee peal maini juhile , et mõtlesid ümber tahad edasi Ko Changini see üritus läheb sulle 100bathi lisaks maksma . Sõidu kestus 6h . Tagasi Bangkokki maksab bussipilet 250 bathi , saadaval igas turismisaras.
Tere!
Ei hakanud uut teemat tegema ja jätkaks siit edasi.
Nimelt plaanis 2017 a. jaanuaris Koh Changile või Koh Samuile minna 2 nädalaks. Foorumis suhteliselt vähe kirjutatud, et kas just Koh Changil viimased aastat eluolu on muutunud. Kas on rahulikum ja vähem arenenud kui Koh Samui või Krabi, Phuket? Otsiks just rahulikumat ning mitte nii turismile suunatud piirkonda Tais. Samas ikkagist mereäärset piirkonda kus rannas puhata, snorgeldada või sukeldumas käia.
Ette Tänades.
Changil saab lihtsalt lebotada, aga midagi erilist ja parimat seal nagu pole. Aga koht on kompaktne. Mis see vasak kallas seal on? 10-15 kilti.
Kõige üleval Klong Soni rand - äralõigatud ülejäänud saarest, aga kõige laiem rand ja reeglina täiesti inimtühi. Seal võid olla üksinda poolekilomeetrisel rannaribal ja ennast lolliks mõelda, miks sa seal ainus inimene oled. Mingid beach clubid seal ju on, condod ka, aga väga tühi. Oled nagu mõnel teisel üksikul Tai saarel, ainult meri väga ei laineta, see on selline rahulik abajas. Nats igav selles mõttes.
Sealt nikerdad paar kilomeetrit üle mäe lõuna poole, algab White Sands, kõige tsiviliseeritum osa. See meenutab ehk kõige rohkem Ko Samuid ja Chawengi, eriti röögatute hotellihindadega, aga jääb siiski alla. Pole samal tasemel live-muusikat, samal tasemel baare ja restorane. Samas on kohtadel siiski seinad ja aknad. Ning odav tänavatoit on olemas, odavam kui Samui. White Sandsi ja Klong Prao üleminekul on kõige kallimad resordid, Klong Praost hakkab juba selline vähemarenenud kant. Baarid ja restod on pigem katusealused sarad, kulub veel mõni aasta, enne kui need ka majadeks ehitatakse. Sobib neile, kes otsivad "ehedat" Tai toitu ja meeleolu ja arvavad, et eheduse mõõdupuuks on see, et omanikud pole veel nii rikkaks saanud, et endale korralik maja ehitada. Sealt suts veel lõuna poole ja on juba bakcpackerite läbupaik, nüüdseks iroonilise nimega Lonely Beach. Ja veel mõned kilomeetrid edasi ja hakkab juba tõesti üksildane ja metsik ala. Rannariba on White Sandsist alates kõikjal kitsas mõnemeetrine ja sestap tihti inimrohke, aga mitte nii häirivalt nagu populaarsetes kuurortides.
Kui nüüd võrrelda teiste Tai kohtadega, siis Changi eeliseks on arengu mitmekesisus ja see, et saad 10 kilomeetri jooksul nautida väga erineva arengutasemega tsoone, igaüks leiab midagi oma maitsele. Võrdleme Samuiga - see on nüüd peaaegu üleni sama, mis Changil on White Sands. Kui tahad Samuil mingit lihtsamat toidukohta või piirkonda, seikled 30-60 minutit ummikutes, aga Changil sõidad mõne kilomeetri edasi - ja olemas. Ka Samuil saab leida midagi Klong Soni ranna taolist, aga pead sõitma tund-kaks kuskile suunda - Changil sõidad paar kilti ja olemas. Aga kes otsibki konkreetselt White Sandsi tasemel olusid, see pettub Changis ja peaks pigem Samuil puhkama.
Mis seal Changil veel vaadata? On mingid kosed, aga Tais on neid kümneid paremaid ja ilusamaid. Saab sukeldumas käia - kohad pole pahad, aga paljude Tai saarte ümber on tunduvalt paremaid kohti. Saab külastada naabersaari - mis jällegi kahvatuvad näiteks Samui naabersaarte kõrval. Saab käia metsikus looduses - mis pole nii huvitav, kui Põhja-Tais näiteks.
Aga point on selles, et Changil on see kõik olemas. Iga konkreetne asi on küll kehvem, kui kuskil mujal Tais, aga pole teist sellist kohta, kus saaks kõike nii lähestikku nautida.
Olen ise Koh Changil 6 korda käinud, millest 3 korda lastega ning ikka kisub sinna tagasi. Midagi seal on sellist- minu jaoks vist rannad ja motikateed ja ikkagi veel vähe avastatud idakallas ning muidugi kogu vibe. Rääkimata jah ka sukeldumistest, snorgeldamistest ja võimalusest lihtsa vaevaga kõrval asuvaid saari avastada. Lõunas Bang Bao sadama kail oleme saanud ka kogu Aasia parimad Tom Yumid. Meie leiaks küll kindlasti veel asju, mida teha sel imelisel saarel. Peamine on, et võtta motikas ja muudkui uusi kohti avastada.