Kellel kaarti pole ega fast tracki ostetud Tallinnas, siis ussina see järjekord seal keerutab ja fast tracki lindi juurde pääsemisest lahutab inimesi ainult see tüüpiline ühe naksuga lahtiühendatav rihm. 

Kümned inimesed seda ka kasutasid lühemasse järjekorda kolimiseks (võib ka lihtsalt alt läbi pugeda) - ega kedagi valves pole, sest teatavasti pole töötajaid.

Tallinna Lennujaama turvakontroll müüb aktiivselt fast-tracki 7 euroga. Tõsi, igasuguste kuld- ja plaatinakaartidega saab sinna "tasuta".

Reede ja laupäeva hommikuti väljub Tallinna Lennujaamas samaaegselt tavapärane posu lende (airBaltic, Lufthansa, Finnair, LOT) + 4 charterit Antalyasse circa tunni aja sees. Kuna avatud on kaks linti, siis üks neist on see fast track ja teine on tavareisijatele.

Tavareisijate saba sellistel charteri-hommikutel on ca tund kuni poolteist tundi. Fast tracki saba on ca 10 minutit, kasutatakse ja ostetakse aktiivselt. See ainus inimene, kes turvaväravate juures on, muud ei teegi, kui räägib tundide kaupa sadadele inimestele: "Jah, tõesti, see kaugusesse kaduv järjekord on tõepoolest turvakontrolli saba. 7 euro eest saate siit minust mööda väiksemasse sabasse."

Kui ühtegi tšarterit samaaegselt ei välju, piisab tavalendude teenindamiseks tõesti mõneminutilisest sabast. Lennujaama turvakontroll ei suuda töödelda ohtraid üheaegseid tšartereid, sest tundub, et varahommikuti on maksimaalne võimekus hoida töös kaks linti, kolmanda jaoks pole inimesi.

Esimest postitust lugedes oli see lihtsalt lähteülesanne - lastega pere esimest korda Aasias, kas on tehtav ja kas saab üldse lennujaamast kaugemale :)

Võrriga sõitmise otsuse langetab täiskasvanud inimene. Kui sellega on varasemaid kogemusi, on Vietnam loomulikult täiesti tehtav,

Soovitada lastega perele, kes pole varem Aasias käinud - võtke võrr ja kukkuge Vietnamis kütma, on aga idiootsus kuubis. 

Takso ja transfeerid ei ole Vietnamis ebamõistlikult kallid. Vastupidi, need on hullult odavad ja ülimalt lihtsalt broneeritavad. Samuti kõik teised reisid, mida on väga lihtne ja mõistlik broneerida ka otse hotellist, ei pea otsima tänavalt mingit reisibürood - see ei kehti sugugi igas Aasia riigis, ka mitte näiteks Tais.

Statistiliselt on Vietnamis loomulikult väga ohtlik võrriga sõita, näiteks suhteline surmajuhtumite arv on seitse korda kõrgem kui Tais, mida samuti loetakse turistide vikatimeheks. Kuid 100% sobib Vietnam võrriga sõitmiseks ainult neile, kes on mujal Aasias harjutanud ja olukorda kohapeal hinnanud. 

Vietnam on Aasias üks soodsamaid ja mõistlikumaid riike, kus liigelda transfeeride, taksode ja äppidega (Grab). Kui paljudes riikides tõesti kehtib "võtta hotellist transfeer? idoot, võta parem sealt või sealt, saad 2-3 korda odavamalt", siis Vietnamis ei kehti ja transfeer on täiesti teostatav valik.

Nagu eelpool näidatud, isegi reisibüroost paketi võtmine koos transpordiga on täiesti teostatav. 

Vietnam on ilmselt üks väheseid riike maailmas, kus ka suhteliselt reisivõhikust 1500-eurose kuupalgaga inimene saab endale lubada Araabia šeigi väärilist puhkust viietärnihotellide, transfeeride ja autojuhtidega. Kui teha sedasama näiteks Tais, siis sama kvaliteet maksab siiski kordades rohkem. 

Ja ka teistes odavates Aasia riikides (Indoneesia, Filipiinid, Laos, Cambodia, Myanmar) võib kogukulude tase olla samaväärne kolme tärni puhul, aga viis tärni on seal suunatud jõukamale kliendile. Euroopa keskmist palka teenides on viietärniteenindus ilmselt kõige hõlpsamini teostatav Vietnamis (Aasia piirkonnast rääkides).

Endise nimega Bulgarian Air Charter.

Lennukite keskmine vanus 30 aastat. Tundub lendavat MD-80 lennukitega ja Airbus 320-dega, aga mõlemad lennukitüübid on sama vanad. Airbuside puhul mainib Airfleets: 

On 281 airlines operating this type of aircraft European Air Charter ranks 278

Minu arust kahe otsaga asi. Kindlasti on veel järel neid "normaalsete" lennufirmadega lendajaid, kes põhimõtteliselt eiravad igasuguseid Wizze ja Ryanaire ega hakka eksperimenteerima, mis sellest hämmastavast 20-eurosest pakkumisest lõpuks kujuneb, kui kõik möödapääsmatud lisad on otsa laotud.

Et parem siis võtta juba mõni Lufthansa või Finnairi pilet, kus vähemasti ei pea arvutama, mitu eurot sõna eest tuleb maksta, kui netis on jäänud midagi ise tegemata ja tuleb letitöötaja poole pöörduda või lasta pardakaart välja printida.

Pagasi tasuliseks muutmine oli esimene põnts, aga see tundub vähemasti ratsionaalne. Tõesti on konkreetne kogus kilosid, mille vedamine maksab teatud koguse lennukikütust. 

Kui aga hakatakse kiusama odavlennufirmaliku suhtumisega, et 25 eurot maksmata ei saa enam otsustada, kas tahad akna alla või vahekäigu poole - ja see on juba 100% kiusulisa, mis ei tekita lennufirmale mingit ratsionaalset rahalist kulu - siis tõukab see ehk viimased kliendid Lufthansast eemale Ryanairi ja Wizzi ära proovima.

Ja kui nad avastavad, et tegelikult on teenindus, mugavus. viimasel ajal isegi lennujaamad, täpselt samasugused, ja oma lubatud piletihinnale tuleb nagunii lõputuid lisasid otsa klikkida, siis on see pigem pööre selle poole, et klientuur lõplikult ei oleks enam erinev, vaid loeks ainult lennuaeg (ja hind). Sest teenindus ja suhtumine klienti on nagunii samal tasemel.

Et terminid "erinev klientuur" ja "kes-seal-veel-on" kaovad turistiklassi lennundusest ära. Kõik lennufirmad on kvaliteedilt samal pulgal, välja arvatud äriklientuurile, kes jääb Lufthansade nisa otsa, sest 90% neist nagunii ei maksa ise pileti eest.

Cebu lähedal on veel Boholi saar ja Šokolaadimäed, mis umbes veebruaris on ka pruuni karva.

Mainiks veel seda, et Filipiinide puhul arvesta transpordi ajakuluga. Juba Manilas terminalide vahel ümberistumiseks siselennule arvesta minimaalselt 3 tundi - parem, kui on rohkem aega.

Puerto Princesast El Nidole sõiduks arvesta samuti reaalselt 7 tundi ehk terve päev, kuigi Google Maps näitab 5 tundi. Viimase miili ummikutes võid istuda tund aega.

Et kui plaanis on näiteks El Nidol olla ja siis Cebule lennata siselennuga Puerto Princesast, siis see operatsioon on hotellist hotelli terve päev kaotatud aega. Näiteks üks PP-Cebu otselend on 13.00 - sellele reaalselt jõudmiseks pead igaks juhuks arvestama kella 5 paiku hommikul startimisega El Nidolt, siis jõuad Cebu hotelli realistlikult 17 paiku.

Kui see tundub ehmatav, on parem rihtida kella 18-sele lennule, mille puhul saad startida El Nidost 9 ajal hommikul ja oled Cebu hotellis 21 paiku ehk reaalselt hommikust hilisõhtuni oled transiidis terve päeva.

Cebul on samuti hullud ummikud igal pool - ise olen kiirustanud seal mingile Boholi laevale (mis sõitis ka 2-3 tundi vist) ja ka seda 10 kilomeetrit lennujaamast sadamasse olen sõitnud taksoga tund aega.

Et kui Google Mapsiga mingeid arvestusi teed trippimiseks, on mõistlik kahega korrutada kõik ajad, mida ta näitab.

Kui Aasia liikluse kogemus varem puudub, pealegi veel lapsed kaasas, siis mitte mingil juhul ei soovita võrri ega ka rendiautot. Seda peab enne nägema ja siis otsustama. Minu Taist pärit reisikaaslane, kes on võrridega üles kasvanud, ilmselt 5-aastasest peale iseseisvalt võrriga poes käinud, ainult filmis Vietnami "issand, kuidas need hullud sõidavad" linnaliiklust ja keeldus seal ise sõitmast.

Aga nagu eelpoolsest autonäitest näha, pole sugugi raske leida seal mis tahes muud transporti reisibüroode kaudu, kindlasti lihtsam kui Euroopas kui nii mõneski teises Aasia riigis.

Üldiselt ei meenu kuskilt ühtegi varrukameest ega hinda, mida oleks tulnud 100 pealt 20 peale kaubelda, sellal kui kohalikud saaksid näiteks 5-ga. Mingit suurt turistide tüssamise taristut ei meenu küll kuskilt.

Sularahaga ehk? Kuna kohalik raha on nii suurte numbritega ja paralleelselt kasutusel dollar, siis on ehk lihtne 20 000 dongi (80 eurosenti) asemel maksta 200 000 dongi (8 eurot) - või vale nulliga summa tagasi saada, sest dollarites makstes tagasi antakse reeglina dongides. Aga see võis ka mõni teine Aasia riik olla, kus sellega probleeme oli, Myanmar või miskit.

Seda küll, et transpordi ajal võidakse teha peatusi mingites suurtes teeäärsetes kulla-, karra- ja ehtekesksustes, kus juht teatab, et nüüd on kohustuslik 20-minutiline pissipaus (kuigi keegi ei soovi WC-s käia). Samas erinevalt Türgi või Põhja-Aafrika sarnastest keskustest Vietnami müüjad pigem eiravad sind, ei suhtle ega määri midagi pähe. Juhile ei maksa seda pahaks panna, tema peab selle aja seal täis tiksuma, nii et võib julgelt seal konditsioneeritud müügisaalis ringi jalutada midagi ostmata.

Selleks tuleb tõmmata Grab äpp. Suurlinnades toimib ilusti. Lennujaamade puhul ma ei viitsiks panustada, sest hind on niigi odav ja tihti on piirangud, kuhu äpitaksosid ligi lastakse.

Enne lennujaamast väljumist tuleks kindlasti võtta kohalik SIM-kaart interneti jaoks, siis ei pea linnas otsima. Viettel on parim firma. Hind pole oluline kulu, sellele ei maksa mõelda (ca 15 dollarit mingite gigade eest, eks ta mõne dollari kaupa läheb kallimaks, kui rohkem mahtu võtta).

Ise seal autot ega muud liiklusvahendit juhtida ei maksa, aga transfeer on igasuguste turismiteenuste lahutamatu osa. Mul on ilmselt kõik Vietnami hotellid peagi pärast broneerimist kirjutanud ja pakkunud transfeeri lennujaamast - tihti olen võtnud ka, see tuleb ehk mõni dollar kallim kui omal käel lennujaamast mõnest letist võttes, aga mugavam on võtta hotellist ja maksta alles check-outi tehes koos kõige muuga. Aga loomulikult toimib ka lihtsalt taksosse istumine. 

Näiteks viimati Hanoi hotell on pärast Bookingus bookimist kirjutanud ja pakkunud transfeeri 18 dollariga, teine hotell on kirjutanud pärast Agodas bookimist, et 38 dollariga saab edasi-tagasi transfeeri. Kiire otsing praegu näitas, et omal bukkides või lennujaamast võttes võib saada 15-17 dollariga transfeeri.

Alati pakutakse hotelli meilides ka igasuguseid tripe ja värke (Hanoi hotellid suht 100% tõenäosusega pakuvad mõnda Ha Long Bay reisi enda kaudu), aga need võib vabalt netist ka laevafirmade kodukatelt võtta. Hotellist võid küsida, hinnad on juures - võrrelda otse ostmise hinnaga. Transfeer hotellist on alati hinnas.

Aga üldiselt Vietnami puhul tundub, et väga pole vaja peljata hotelli kaudu broneerimist. Selleks on seal alati eraldi inimene või väiksemas hotellis mapp pakkumistega ja administraator tegeleb. Hinnad on väga sarnased sellele, mida saad kuskilt tänava reisibüroost - aga loomulikult võib ka sealtkaudu osta.