Olles juba natuke mööda maailma rännanud olen jõudnud aeg-ajalt kurvale arusaamisele, et siin riigis oleks võinud käia vähemalt 10 aastat tagasi. Näiteks võin tuua Hiina, kus käib nii meeletu areng, et mõningane unikaalsus hakkab juba hävima. Ka Omaanis on varsti igal pool ainult asfaltteed ja muud plastmassvidinad, mis paketituriste juurde meelitavad. Siit ka minu üleskutse- palun soovitage riike, kus peaks ruttu ruttu ära käima, et veel seda ehedust ära näha.
Kohe käi ära Horvaatias, varsti on seal jama nagu Kreekas. Kui armastad aga loodust, siis Mongoolia, Siber ja Kaug-Ida. Euroopas pole mitte midagi vastu pakkuda. Soovitan sõita sinna rongiga - näed ehtsat külaelu - tagasi lennukiga, sest tahaks juba rutem tagasi. Lõunast soovitan Krimmi ja Rumeenia ja Bulgaaria mägesid, kõige lähemalt aga Slovakkiat. Viimane on küll juba täielik turismitööstus. Oled aga rikkur, siis põruta Filipiinidele või Indoneesiasse.
Näiteks Tadzikistan, fan'i mäed. Seal veneajal regulaarselt pakettidega käidud mägedes praegu vaid harvad prantsuse ja hispaania ekstereem grupid liikvel. Ilmselt on paari aasta pärast, kui praegu virelev riik turismi tähtsustama hakkab, läheb sealgi sagimiseks ning lihtsaid karjuseid enam näha pole. On ainult ärimehed ;)
Mulle sattus täna kätte OECD nimekiri riikidest, mida peetakse maailma vaesemateks ja seega arenguabi väärilisteks ning leidsin sealt Samoa. Olles ise seal vaevalt kuu aega tagasi oli see väike üllatus. Elukalliduse mõttes oli see maa täiesti võrreldav Eestiga. GDP-d võrreldes on riik aga üks vaesemaid ning eluviis maalähedaseim mida mul on olnud võimalik kogeda. See panigi mõtlema, et ehk on see tabel see, kus on need riigid, kuhu suur raha ei ole suutnud sisse murda ning rahvas elab oma vanade traditsioonide kohaselt. Muuhulgas olid nimekirjas Kambodzha ja Bangladesh, mitmed muud Okeaania saared, Ida-Timor, ning üllatus-üllatus - Maldiivid (tõenäoliselt siin põlisrahva sissetulekut arvestades) jne. Igal juhul tegin iseendale valiku järgmistest sihtkohtadest just sellest nimekirjast ;)
Ega see raha tähendagi mingit head elu, see on statistikutele ja ÜRO-le enda petmiseks. Tähtis on inimeste endi rahulolu oma eluga. Olen käinud 52 riigis ja võin kinnitada, et õnnelikke ja stressivabu inimesi on "vaesemates" riikides palju rohkem kui meil. Juba eestlase viriseva ussi loomus on vastik. Ega muidu ka Madisson oma seltskonnaga taha siit jalga lasta. Ja sugugi mitte kullamaale.