Olles juba natuke mööda maailma rännanud olen jõudnud aeg-ajalt kurvale arusaamisele, et siin riigis oleks võinud käia vähemalt 10 aastat tagasi. Näiteks võin tuua Hiina, kus käib nii meeletu areng, et mõningane unikaalsus hakkab juba hävima. Ka Omaanis on varsti igal pool ainult asfaltteed ja muud plastmassvidinad, mis paketituriste juurde meelitavad. Siit ka minu üleskutse- palun soovitage riike, kus peaks ruttu ruttu ära käima, et veel seda ehedust ära näha.
Süüria.
Hetkeseis: suur osa vaatamisväärset lihtsalt on nagu on - metsikult, aga seda võimsamalt. Elu käib paljudes valdkondades samamoodi nagu tuhandeid aastaid on käinud. Turiste on põhivaatamisväärsustest eemal minimaalselt (s.t sisuliselt pole).
Lugedes vähem kui aastavanust LP-d võis juba aru saada, kui kiire areng on toimunud. Muidugi mitte igal alal, aga vähemasti on süürlastele eestlaslikult armas oma "esimese lääne päritolu" auto soetamine või selle apkreidimine kolmekümne aasta vanusest mersust järgmisele tasandile.
Hea on see, et kuurortturiste Süüriasse suures koguses oodata pole - enamus rannaalast on lihtsalt tavalist elamist täis ehitatud. Selle halb külg on jälle see, et sedavõrra rohkem piiratakse esimese järgu vaatamisväärsusi linnades.
Inimesed on avatud ja lahedad - paljude jaoks on välismaalane üsna haruldane frukt. Negatiivse poole pealt võib täheldada noorte püüdu läänestuda - kõik Lääne sitt võetakse ju esmajärjekorras üle.
Etioopia kindlasti. Kui hästi või siis turisti jaoks halvasti läheb, siis seal vast viimased 10 aastat vaest ja traditsioonilist Aafrika elu. Kohalikud kardavad küll, et see kestab veel vähemalt 50 aastat, aga seal elavad välismaalased arvasid teisiti. Samas endale sai seal olles selgeks, et see "traditsiooniline" elu võib ju meiesugustele rikkuritele küll lahe vaadata olla, aga samas arusaadav, et ükski kohalik ei unista selle jätkumisest. Seega minu poolest arenegu kõik maad palju tahavad :) Tegelikult erinevused jäävad ikka püsima ja neid näeb mujal ka kui savionnides ja "traditsioonilistes" riietes, mida inimesed peavad põlvest põlve edasi pärandama, et üldse midagi kanda oleks.
Iraan kui tahad näha "lääne tsivilisatsioonist" rikkumata üsna kõrgelt arenenud ja kõrge kultuuritasemega maad. Kuigi suurlinnade rikkamate noorte elu hakkab juba minema nii nagu arvata oli. Ehk siis kallid moekaubad, uhked autod, ninaoperatsioonid jne. Õnneks on veel enamike elanike jaoks MTV ja Hollywood üsna raskesti kättesaadavad ning seega leiavad nad vabal ajal tegevust muude ja kultuursemate asjadega tegeledes :)
Kaks täiesti erinevalt "traditsioonilist" maad siis.
Aastal 2005 on elu teistmoodi kui aastal 1966, näiteks. Aastal 2044 on jälle teistmoodi. Arvan, et muutumine toimub igalpool. Ka tsiviliseeritud läänemaailmas.
Räägitakse, et Kuuba pole täna enam kübetki see, mis ta oli 15 aastat tagasi. Santiago de Cuba on super-touristic võrreldes mõnikümmend aastat tagasi. Mobiililevi ja asjad.
Kongo pidi ehe olema. Kibamba ümbrus on see, mis Keenia ~25 aastat tagasi.
Kokkuvõtteks - pole mõtet põdeda. Maamunal on kohti nii et tapab, kuhu turiste pole suunatud. Iseasi, kas on soovi sinna minna...
Peaaegu igalpool, kus mina olen käinud, leidub alati keegi, kes ütleb, et oleks pidanud 5, 10 või 20 aastat tagasi tulema. Minu vaarema, lihtne inimene, rääkis, et tsaariajal oli ajaloo raamat palju õhukesem, sest ajalugu oli lühem alles. Hiina muutub, maailm muutub, meie muutume. Panta rhei. Asjad ei kao kuskile, nad muudavad oma olekuvormi. Kas on mõtet sellepärast muret tunda?
jäta see jauramine mcdonaldsi kallal.ameerika on viimase 10 aastaga sama palju,kui mitte rohkemgi muutunud.kõik muutub ja meie koos sellega. kahjuks ei tea su vanust ja ei oska öelda palju sa selles muutuses oled osalenud.aga inimene hakkab maailma muutumist tunnetama kusagil 20 aastaselt.enne seda osaled sa passiivselt matemaatika kontrolltöid tehes. pole midagi põdeda maailm pole 10 aasta pärast see mis ta on täna ja 20 aasta pärast pole ta ka see mis ta on 10 aasta pärast. kõrvaltvaatajana on muidugi tore vaadata paljatagumikuga pügmeed.aga ameeriklane sooviks ka näha eestit ilma elektri ja netita.tore oleks ju vaadata valgeid metslasi üksteisel kirpe otsimas ja lõkke ääres rauda needmas.
Kuuba. 15 aastat tagasi ta võis ju ehedam olla, aga mis parata, kui endal 15 aastat tagasi sinna minna polnud võimalik ja 15 aasta pärast ei ole Kuuba ka enam see, mis praegu, nii et miks mitte kasutada praegusi võimalusi. 80ndate alguses olevat Santorini saar ka veel üsna ehe kohake olnud.
Ma arvan, et mingil määral ka Horvaatia. Areneb (massturististub) praegu üsna kiiresti. Vahel ma kujutan ette, milline see Vahemere rannik võiks olla, kui oleks ainult loodus ja mitte hotell hotelli otsas kinni igal vähegi ilusamal rannal ja mitte nii palju kiirteid. Horvaatias saab seda veel näha. Seoses liikumisvõimaluste ja elatustaseme kasvuga on mõningane kanaarisaartestumine kergemini ligipääsetavates kohtades paratamatu. Kahjuks.