Kindlasti leidub neid, kes suudavad nautida kõiki võõrapäraseid maitsed, ja neid, kes naudivad hommikusöögiks magusaid kooke ja šokolaadikreemiga croissant'e, aga on ka neid teisi.
Vahemereline köök on kahtlemata ülimalt meeldiv ja üldse mitte kuigi ekstreemne, proovin ikka vahel neid vähem kui 8 jalaga mereande manustada (hea veiniga lähevad alla ka), aga nende hommikusöökidega lähen tihti alt. Pole nagu põhjust olnud erimenüüd tellida, sest sageli on valikus lisaks magusatele kookidele siiski ka mingit lihakraami, juustu ja puuvilju ja saan söönuks. Ühes kohas aga toodi lahkelt ja spetsiaalselt meile (olime ainsad külalised ühes Itaalia väikelinna hostelis) suurepärase cappuccino juurde vaagnatäis kooke ja šokolaadikreemi täis hiiglaslikke sarvesaiu. Vabandust, aga sellest vaatepildist läks süda pahaks, ehkki mul on tervisega kõik ok, lihtsalt eelistan soolast või värsket kraami, eriti hommikul.
Õnneks oli ühe koogi peal kaks suurt maasikat. Kaaslane sõi saiu ja mina neid kaht maasikat ja naeratasin perenaisele, kui ta meid üle vaatamas käis, ta tahtis ju parimat ja hilja oli midagi öelda. Pärast õgisin kuskil Livorno sadamas sardiine, kalmaarirõngaid ja isegi väikseid kaheksajalgu, sest need olid kõik üsna ühesuguse maitsega, õlis tugevalt frititud. Ja mõnusalt soolased :)
Mul pole ju mingi eridieet (muna, peekonit ja natuke juustu, palun!), aga kas tõesti kõik ülejäänud suudavad hommikut magusate kookidega alustada? Või mainite alati oma eelistused broneeringu juures ära?
Vahemere köögi juurde käib enamasti see, et õhtusöök lõppeb kümne paiku korraliku kõhutäiega ja reaalselt hommikul kell 8 või 9 nagu eriti süüa veel ei jõuagi ;) Kui tegemist hilise ärkamisega ja 10-12 ajal söömisega, siis peagi hakatakse igasugu soolast kraami lõunaks pakkuma ja piisab sellest ühes saiast küll esimeseks tunniks. Seda siis eelkõige Itaalias ja Hispaanias.
Aga Balkanil on kodused hommikusöögid enamasti külalistemajas kohalikele omaselt korralikud kohalikud toidud.
Mul lõppes eelmine õhtu ka hilise söömaaja ja veiniga (õnnestus pastade ja tiramisude vahele küüslaugulist kartuligratääni süüa), seda vähem tahad hommikul kuhja magusaid saiu näha, veelgi vähem neid süüa :) Pikk päev ringijalutamist ees, aga sai ja kook pole ju toit. Ega vist praetud ritsikaid ka hommikukohvi kõrvale taha, vahemereline on ikka üks leebemaid.
Kui ma saan samas hinnaklassis juba valida, kas Bookingus keegi lubab English Breakfasti, siis ma võtan sellise hotelli, siis on kindel, et saab ka soolast. Üldiselt on see puhas magusalaud mul vaid Itaalias ette tulnud (ma olen enim reisinud Euroopasiseselt ja USAs, seega muid maid kommenteerida ei oska), igal pool mujal on vähemalt juustu- või singisaia võimalik teha olnud paari kurgi ja tomatiga.
Kusjuures olin Itaalias projekti raames tööl ning seal olid lõunad ja õhtud ka meile korraldatud ja sellist jahulaksu andis ikka seedida. Kolmekäiguline õhtusöök tähendas ka pasta punase kastmega, pasta valge kastmega ja siis viimane käik oli hoopis suupistevaagnad. Hommikul sai hotellis vaid magusaid saiu ja kooke. Õnneks olid puuviljad ka.
Olen ka päris mitmes Ungari peaaegu kodumajutuses olnud ja neil oli nii, et iga hommik küsiti kas me tahame sooja või külma ja kas magusat või soolast ja siis tehti ka spets meile.
Magusa eksperdina soovitan, kõigepealt süüa magusat ja siis soolast.
Maitseelamus on palju parem.
Heldimusega meenutan Peterburis hotellis (kahjuks enam nime ei mäleta, viimasest Venemaal käigust pea 30 aastat möödas) hommikusöögiks pakutud rasvast tilkuvaid pliine. Ilma igasuguse kastmeta, ei soolast ega magusat :)
Kui ma peatun kuskil vaid ühe öö ja tean, et järgmine päev tuleb tiheda graafikuga, siis enamasti võtan hommikusöögi ning kugistan sisse, mis pakutakse.
Kui peatun pikemalt, siis hommikusöögi eest ette ei maksa, kui just hinnavahe väga väike pole, teen esimesel hommikul luuret ning kui pakutav tundub sobiv, siis avan ka oma rahakotirauad.
Aga ma peatun väga palju ka self catering kohtades, ehk siis õhtul poest läbi, ning hommikusöök tuleb täpselt endale meelepärane.
Hommikusöök Peterburi hotellis - ülimagus puder, mis isegi minusugusele magusasõbrale oli liiast :) See vist ainus kord kus hommikusöök hotellis söömata jäi.
Aga muidu - kui ei suudaks magusat hommikuks süüa, siis lihtsalt otsiks sellise majutuse mis soolast pakub ( enamasti info üsna lihtsalt ka leitav, aga vajadusel saab täpsustada üle majutusega) või siis muretseks ise soolase kraami.
Hommikusöökidel pakutav munapuder on nt 90% juhtudest minu jaoks söödamatu kraam, mingi munapulbrist tehtud maitsetu ollus, sama käib laiemalt soolase kraami kohta, maades kus puudub soolase h/s traditsioon - vahel on pakutu söödav, vahel mitte mitte.
Rahvusliku hommikusöögi eripäradega pole justkui kunagi probleeme olnud. Ainult kui ühte ja sama peab päevast päeva sööma, nagu nuudlisuppi Vietnamis ja Hiinas, siis viskab ikka üle küll. Aga mingid asendusvariandid on alati leidunud.
Peale viimast Itaalia trippi lõpetasin croissantide söömise. Lihtsalt nii läikima ajasid need mega-magusad hommikused croissandid, et ei suuda eestis enam soolast ka süüa.
Kunagi esimest korda Slovakias peatudes oli hommikusöögiks pooltoores munapuder. Kallis kaasa suutis päeva peale endale sellest lobist salmonella külge mõelda . Minul polnud häda midagi Aga kui pikemalt Vaahemere ääres olla siis peale esimest nädalat tahaks ... musta leiba :-). Kõik muu on väga maitsev ja küllaldane ,aga see nisu söömine ...
Mäletan kunagi 90ndatel Austrias suusareisil perehotellis peatudes sai igal hommikusöögil tuima järjekindlusega, saia, võid, sinki, juustu ja kuhjaga marmelaadi. Kui peale nädala üksluisust toodi eeltoodule lisaks keedetud muna lauda, siis rahvas tõusis lihtsalt püsti ja aplodeeris.