Noored, alla 30-aastased reisijad moodustasid 2017. aastal 23% maailma kõikidest rahvusvahelistest saabumistest, luues turuosa, mille suurus on 240 miljardit eurot. Mida noorem seltskond reisidelt ootab, kuidas reise korraldab ja mille peale reisil kulutatakse, sellest annab ülevaate iga 5 aasta tagant World Youth Student and Educational (WYSE) Travel Confederationi poolt läbiviidav uuring.
Uuringus jagati noored 2 põlvkonda – milleeniumilapsed ehk Y generatsioon ja hilisteismelised/20-ndate alguses Z generatsioon.
Iga uuring on nii täiuslik, kui on valim ja metoodika. WYSE viimane uuring New Horizons IV näib küllalt esinduslik, sisaldades kokku 57 000 vastust 188 riigist. Veidi lähemalt vaadates saab aga selgeks, et märkimisväärne osa vastajaid on ilmselt siiski USA taustaga. Kuidas muidu seletada, et lennupiletite eelistatum broneerimisleht on Expedia (26%) ja küllalt palju kasutatakse ka Euroopas tundmatut lehte StudentUniverse (11%). Jättes geograafilise kallutatuse kõrvale, leiab uuringust aga ühte-teist huvitavat.
Broneerimine->online
Üks on selge: lennupiletite ja majutuse broneerimine on nihkunud online’i. Kui 10 aastat tagasi tehti 70% reiside broneeringutest reisibüroos, siis 2017. aastal broneeriti internetis 40% lennupiletitest ja 47% majutusest. Internetibroneeringuid kasutavad agaramalt veidi vanemad, ehk need, kellel on olemas krediitkaart.
Infoallikad
Selgub, et noored teevad reisi kohta rohkem uurimistööd, kui varem. Kui 2002. aasta uuringu järgi kasutati reisi planeerimisel keskmiselt kolme infoallikat, siis 2017. a. oli allikate arv kasvanud keskmiselt 10,5 peale.
Tähtsaimateks infoallikateks on endiselt sõbrad ja pere, kuid aina rohkem leitakse infot sotsiaalmeediast ja hinnagulehtedelt nagu Tripadvisor. Samal ajal on traditsioonilised allikad, nagu reisijuhid, turismibrožüürid, turismiinfopunktid ja reisibürood oma tähtsust kaotanud.
Mille peale on noored valmis raha kulutama?
Uuring näitab, et milleeniumilapsi pole mõtet ligi meelitada premium reisitoodetega. Noored on valmis raha kulutama millegi unikaalse ja elamuste peale. Nii mainis 37% vastanutest ära erilised joogi- või söögielamused, 27% sündmused ja festivalid, kunst ja etenduskunst (18%) ning adrenaliinsport (16%) olid enam vähem võrdsed. Kõige vähem soovitakse raha kulutada traditsioonilisele luksusele nagu äriklassi lennupiletid (4%). Siiski, mehed on kaks korda altimad äriklassi pileteid soetama, kui naised ning Lõuna-Aasias demonstreeritakse seeläbi oma staatust.
Mida otsitakse?
Uuring tõi välja, et võrreldes varasemaga otsitakse „lihtsalt reisimise” asemel rohkem kohapealseid tegevusi ehk saada targemaks kohalikust elust. Kõige suurema hüppe võrreldes 2012. aastaga on läbi teinud „living like a local” (ela, nagu kohalik) kategooria. 2017. a. märkis selle väga huvitavaks 51% vastanutest. 5 aastat varem arvas nii 28%. Ainus tegevus, mille vastu huvi on vähenenud, on ööklubide külastamine, kukkudes 5 aastaga 39% pealt 35% peale 2017. aastal.
Piirid hostelite ja hotellide vahel hägustuvad
Üks kategooria reisijaid, mis on kasvuteel, on flashpackersid – seltskond, kes otsivad ja kelle rahakott võimaldab veidi kallimat reisistiili, kuid ei soovi ohverdada hosteli-tüüpi majutuse paindlikkust ja seltskonda. Sellistele reisijatele on tekkimas aina rohkem boutique hostele (Euroopas tuntuim on ilmselt Generator) ja poshtelid. Trendi üritavad ära kasutada ka suuremad hotellibrändid, nagu Accor ja Hilton.
Näita mulle pilti!
Sotsiaalmeedia mõjutab kõige rohkem kõige nooremaid ehk generatsiooni Z. Neist on rohkem kui kolmandik valinud konkreetse reisisihi puhtalt mõne sotsiaalmeedia postituse põhjal.
Keskkonnateadlikus
Noor põlvkond on võrreldes vanemate reisijatega oluliselt öko-mökom. Neile meeldivad majutuskohad, kus rakendatakse keskkonnasõbralikke praktikaid, kasutatakse päikeseenergiat jne. Raske öelda, kui palju sellest ökost tegelikult taibatakse, aga mingi indikaator on seegi, et reisil olles eelistatakse mõni päevatripp võtta büroost, mille nimi on (kirjuta siia mõni stampväljend) + Ecotours, millel on ökoga parimal juhul nullilähedane seos.
"Noored, alla 30-aastased reisijad moodustasid 2017. aastal 23% maailma kõikidest rahvusvahelistest saabumistest, luues turuosa, mille suurus on 240 triljonit eurot."Tõesti või????Arvestame, et maailmas on umbes 7 miljardit inimest, kellest suur osa arengumaades ja väga ei reisi. Võtame väga umbes ja väga suure varuga reisivate noorte arvuks 1 miljard. Et kokku saada 240 triljonit eurot, peaks igaüks neist (sülelastest alates) kulutama aastas reisidele 240 000 eurot.Veerand miljonit näkku. Aastas.Hästi elavad siis... Meil siin ei saa mõned niipalju palkagi.