Tais on viimastel aastatel tehtud nii mõndagi, et seal elavad välismaalased (ehk expatid) ennast seal võimalikult halvasti tunneksid. Tundub, et koroonakriis on sundinud ka naeratuste maal poliitikaid veidi ümber vaatama. Bangkok Posti teatel kaalutakse Tais võimalust pakkuda pikemaaegseid elamislube, et meelitada riiki rikkaid välismaalasi.
Pilootsihtkohtadena on nimetatud Phuket, Koh Samui ja Koh Phangan, kuna ühendused sinna on piiratud ja kõiki saabujaid saab kontrollida. Sihtgrupiks on high-end turistid, kuid pole selge, kuidas seda rikkuse taset mõõtma kavatsetakse hakata. Tundub, et kvalifiteeruvad need, kes peatuvad 4 ja 5 tärni hotellides. Midagi jaburamat turismi elavdamiseks on raske välja mõelda, kuid Tai turismiametnike mõttelaadi arvestades on see kõik täiesti arusaadav. Midagi on ju vaja teha.
Seda pikemaaegset elamisluba oleks väga vaja. Minu tutvusringkonnas on mitmeid inimesi kes omavad Phuketis kinnisvara. Nii kortereid kui ka maju. See on tehtud 50 a. rendilepinguga.
See 50 a. land-lease tähendab, et kinnisvara (maad) nad ei oma, küll aga mõttelist osa hulgast omavahel ühendatud ehitusmaterjalidest, mis on seotud maakasutusõigusega teatud tähtajaks. Paras rumalus ja enesepettus on selline skeem, arvestades sarnaste objektide hindu. Ainuke omandivorm, mida Tais vara ostmisel julgeks välismaalasele soovitada on condominium hoones, kus välismaalaste osalus on alla 49%, mis tähendab, et omad korterit ja ühistu kaudu ka mõttelist osa maast.
