Kohvi või teed? See küsimus võib lennureisidel saada ajalooks, sest Euroopa Kohtu otsusega on lennufirmad vastutavad kuuma joogi põhjustatud vahejuhtumite eest.
Otsuse juured ulatuvad 2015. aastasse, kui üks 6-aastane tüdruk sai lennureisil Palma de Mallorcast Viini põletushaavu, kui tema isa kuum kohvi läks teadmata põhjusel ümber ning kukkus tüdrukule sülle. Perekond esitas seepeale nüüdseks kadunud lennufirmale Niki nõude 8500€ peale. Niki keeldus kompensatsiooni maksmisest, viidates, et tegemist pole Montreali konvensioonis reguleeritud tüüpiliselt lendamisega seostatava iseloomuliku ohuga ja seda ei põhjustanud mingi eriline teadaolev sündmus või õnnetus.
Asi jõudis Austria ülemkohtusse, mis palus Euroopa Kohtul täpsustada, kuidas tuleks antud juhtumil mõistet "õnnetus" (accident) tõlgendada. Hiljuti jõudiski Euroopa Kohus järeldusele, et "mõiste "õnnetus" selle sätte tähenduses hõlmab kõiki õhusõiduki pardal aset leidvaid olukordi, milles reisijate teenindamisel kasutatud ese põhjustab reisijale kehavigastuse, ilma et oleks vaja uurida, kas need olukorrad tingis õhuveole iseloomulik risk." Lühidalt, lennufirmad on vastutavad kõikide kuuma joogi serveerimisega seotud tagajärgede eest ja seda ka siis, kui süüdi võib olla reisija ise.
Missugused võivad olla selle otsuse tagajärjed? Võib arvata, et Euroopa Liidus ja Euroopa Liitu lendavad lennufirmad üritavad maandada kuuma joogi serveerimisega kaasnevaid riske. Ja mis samm oleks siin loogilisem, kui lihtsalt lõpetada kohvi ja tee serveerimine lennuki pardal? Pealegi võib mõni reisija üritada Euroopa Kohtu otsust teadlikult ära kasutada, valades kuuma joogi ise endale sülle.
Lendamine ilma kuuma joogita polekski väga erandlik, sest näiteks Aasias mitmed lennufirmad võimalikule turbulentsiohule viidates teed ja kohvi ei serveerigi. Ühtlasi näeme, kuidas üks aastatetagune vahejuhtum võib mõjuta väga paljude reisijate harjumusi lennuki pardal. Euroopa Kohust pole mõtet süüdistada, nemad andsid ainult ühele mõistele tõlgenduse, kuid ei otsustanud ei üht- ega teistpidi. Otsuse peab antud kohtuasjas peab langetama Austria ülemkohus, kuid mõistele "õnnetus" lennuki pardal on sellegipoolest antud selline tõlgendus, millega lennufirmad peavad paratamatult hakkama arvestama.
Allikad: Euroopa Kohtu pressiteade (pdf, inglise keeles) Euroopa Kohtu otsus (html, eesti keeles)
Probleem on olemas. On olnud juhus, kus tänu kitsale istumisele olen ise käega vastu "lauda" läinud ja kohvitopsi vähe raputanud. Teine probleem on nende kohvikooretega, mis valesti avades kipuvad pritsima.
Lahendusena võiks olla kohvitopsidel suletavad kaaned ja miks mitte taaskasutatavad topsid.
Probleem on olemas ka vee- ja mahlatopsikute ning jogurtitega, millel on vist reeglina ärarebitav kaan (Aasias pead siiski kõrre läbi torkama). Vales suunas hoides neid avades võivad tekkida probleemid, aga neist vist kehavigastust ei saa. Küsimus on vast selles, kui kaugele reguleerimisega on mõistlik minna.
Lahendus on loovas ja funktsionaalses disainis, mitte kohvi, jogurite või millegi muu serveerimise lõpetamises :)
See on ikka rõve, kuidas ühe inimese lollus võis siis hoolimatus võivad hakata mõjutama tuhandete inimeste heaolu. Et siis kui on kasulik, olen loll ja saamatu? Meenutab juba kergelt meie poliitikuid. Selliselt jätkates kipub elamine võimatuks muutuma. Just eile uue külmiku kasutusjuhendit sirvides jäi silma, et ärge sulgege kassi külmikusse... Kui loll peab ikka olema inimene, et talle tuleb eelnevalt teadustada, et kohv VÕIB kuum olla. Siit mõtet edasi arendades teeksin ettepaneku tanklatessse kleepida sildi, et bensiin ei kõlba joomiseks.
No aga külma kohvi (ja teed) võib ju siis serveerida? Olen ka ise peaaegu tassitäie kohvi sülle saanud turbulentsi tõttu, kuid kohvi oli kõigest soe. Probleemiks said hoopis valged linased püksid, mis jalas olid:) Siiski, ülal viidatud McDonaldsi juhtumile tuginedes (või kartuses) peaks lõpetama kuumade jookide serveerimine kohvikutes, kuuma seljanka jagamine sööklates, glögi pakkumine Jõuluturul, jne.
