[[img 9660]]Estlandi Estonian Airi nimelisest lennufirmast on Tripis viimasel ajal üksjagu juttu olnud. Puudutavad selle firma tegemised ju vähem või rohkem paljusid reisile asutajaid. Jälgides Estonian Airist tulevaid sõnumeid, torkab paratamatult silma firmasisene närvilisus, plaanide pidev muutumine, vastuolulised sõnumid ja avalikkuse alahindamine. Kuna toimuv on 49% aktsiate omaniku ehk SAS-i sooloetendus, tahaks kangesti teada ka Eesti riigi selget seisukohta Estonian Airi ümber toimuva suhtes.

Avalikkuse eksitamine ja vastuolulised teated

Väga raske oli uskuda ametlikku põhjendust, et Müncheni liin suleti ainuüksi seetõttu, et lennuki keskmine täituvus oli alla planeeritud 60%. Kas keegi on kunagi Münchenisse lennanud lennukiga, kus on täidetud ainult veerand istekohtadest? Või pool? Ja kuidas suhtuda sellesse, et üheaegselt Tallinn-Müncheni liini sulgemisega avatakse Riia-München liin? Saadetud sõnum oli ju selge – Estonian Air sõltub liinide avamisel ja sulgemisel ainult SAS-i bosside paremast äranägemisest.

Asja tipp on aga see, et keegi ei suuda välja mõelda, kas Estonian Air on traditsiooniline täisteenindusega lennufirma, odavlennufirma või mingi vahepealne "poolodavlennufirma"?.
Kõigepealt teatati, et Estonian Airi teeninduses ei muutu midagi. Meenub jutt vajadusest paremini teenindada äriklassi- ja transiitreisijaid. Läks natuke aega mööda ja saime teada, et turistiklassi reisija peab alates maist söögid ise ostma. Estonian Airi tegevjuhi kohusetäitja Børge Thornbech aga raius selle sõnumi juures, et Estonian Air ei muutu kunagi odavlennufirmaks. Ja läks veel paar nädalat ning saime teada, et Estonian Air juba ongi odavlennufirma. Tsiteeriks 14. aprilli Äripäevas (tasuline) SAS grupi asepresidenti Gunnar Reitani:
Küsimus: Estonian Air on teatanud, et ei muutu odavlennufirmaks. Miks olete sellise strateegia valinud?

Vastus: Aga Estonian Air on ju odavlennufirma! Lisaks on ta ka konkurentsivõimeline. Estonian Air on otsustanud jätta alles täisteeninduse – nii äri- kui ka turistiklassi. Aga samas mängime sama mängu, mida mängivad odavlennufirmad. Nagu paljud lennufirmad, tahame ka meie olla konkurentsivõimelised mõlemas segmendis. Mis siis ikkagi on täisteenindus? Äriklassi ja määaratud istekohtade olemasolu?

Kuidas tunduks, kui kõigepealt öeldakse, et soovime teile pakkuda regiooni parimat mannaputru. Siis ilmuvad pudru sisse tatraterad, kuid kokk kinnitab, et tegemist on ikkagi mannapudruga ja tatraputru pole kunagi kavas hakata pakkuma. Siis selgub, et mannapuder on sisuliselt tatrapuder, aga ikka kinnitatakse, et tatrapuder ongi kõige parem mannapuder. Lõpuks tuleb veel kõvem kokk, kes ütleb, et muidugi on tatrapuder, mis te siis mõtlesite? Asi lihtsalt selles, et ühest pajast saab korraga keeta nii manna- kui tatraputru ja seda nimetame täisteeninduseks. Skål!

Uudiste kontekst

SAS käitub ilmselgelt jõupositsioonilt. SAS kas ei tea või siis lihtsalt ei soovigi arvestada sellega, et hetkel on Eestis tekkinud väga tõsine vastuseis Skandinaavia (eelkõige Rootsi) suurfirmade käitumisstiilile nende Eesti firmade ülesostmisel, millega on seotud paljud eestimaalased. Alla turuhinna pakkumised Eesti börsiettevõtetele (kõigepealt Eesti Telekomile ja värske näitena Hansapangale) on tõsiselt kahjustanud rootslaste mainet äripartneritena.

Arvatavasti kujundab eestlaste suhtumist ka juba teatavaks rutiiniks kujunenud uudised aina uute Estonian Airi juhtivtöötajate lahkumisest. Uudiste tooni järgi võib arvata, et väga sõbralikud need lahkuminekud pole.
Nii üldise tausta kui saslaste keerutamise tulemusena on märgata eestlaste suhtumise halvenemist Estonian Airi. Kui seni kiideti internetikommentaarides küll Estonian Airi väljumisaegu, küll sõbralikku teenindust, siis nüüdseks on suhtumine pöördunud. Teade Estonian Airi soovist easyJetile koht kätte näidata (Estonian Air tõrjub easyJeti eurose piletiga) võeti <a href=http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=10184008&com=1>Delfis juba väga irooniliselt vastu. Ja ausalt, kas ei ajaks naerma, kui SAS teataks, et näitab koha kätte Ryanairile?
Igal juhul tundub, et herr Thornbech on suutnud tuulde lasta päris kõva portsu eestlaste tavapärasest soosingust (niivõrd-kuivõrd) rahvusliku lennufirma suhtes. Ja vaevalt, et ka euroste piletite müükipaiskamine kompenseerib pidevat tõmblemist. Huvitav, kas herr Thornbech on juba välja mõelnud, kas varakult pileti soetanud lendajaid toidetakse või mitte?

Kes jagavad infot?

Uudiste jagamisel on jäme ots kindlalt skandinaavlaste käes, kelle eesmärk tundub olema mitte info jagamine, vaid udutamine, mis sobib hetkeplaanidesse. Vahest harva saab ka mõni eestlane sõna. Näiteks Eesti Ekspressis teatab Estonian Airi nõukogu liige, rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen, et Müncheni liin oligi selgelt “väga hooajaline�? marsruut – mõeldud neile, kes tahtsid kiiret ligipääsu Austria ja Itaalia suusanõlvadele. Jetzt ist es klar!

Mida teevad teised aktsionärid?

Kui <a href=http://www.estonian-air.ee/index.php?id=700>arvestada, et SAS omab alla poole Estonian Airi aktsiatest (49%), siis ootaks Eesti riigi (34% aktsiatest) ja Cresco (17% aktsiatest) esindajatelt natuke tuumakamaid sõnavõtte, kuhu Estonian Air ikkagi liigub ja miks on Estonian Air skandinaavlaste lükata-tõugata. Või on otsus Estonian Airi aktsiate müügi kohta juba tehtud?
Muide, Estonian Airi kodulehel on huvitav link. Alajaotuses Ettevõttest -> <a href=http://www.estonian-air.ee/index.php?id=5321>Terviklik pilt, leiab külastaja tühja lehe. Päris sümboolne. (Tänaseks seda lehte enam pole)