[[img 9660]]Et meie vormilt rahvuslik, sisult sas-lik lennufirma Hunnik Õnnetust on saanud pidevalt pasunasse kõikvõimalike väljaannete poolt, siis nagu väga ei tahakski sama rida ka siin jätkata. Aga et lennufirma oma reisijaid jätkuvalt üsna lolliks peab, siis natuke ikkagi reageeriks.
Niisiis, Mart Relve selgitab meile, et ärajäänud/hilinenud lendude arv on ülimalt tühine, et hilinemine on korrelatsioonis lennuohutusega, et teised lennufirmad ka hilinevad ja avalikkus on Estonian Airi suhtes ebaõiglane. Üldiselt ilusasti kirjutatud jutt, milles toodud faktidejada ilmselt ongi täiesti õige. Murelikuks teeb aga see, et kujunenud taustsüsteemis on antud loo puhul tegemist mitte selgitustega, mida on kõikidest nendest loendamatutest jamadest õpitud ja mida on tehtud hilinemiste ja lendude tühistamise vältimiseks, vaid pigem neljasaja viiekümne kuuenda katsega kuidagi õigustada pikema aja jooksul kogunenud tegematajätmisi.
Asi nimelt selles, et praeguseks on Estonian Air jõudnud seisu, kus kannatada saanud maine parandamiseks enam ei piisa avalikkusele jamasid põhjustanud faktide tutvustamisest. Estonian Airi poolt väljaöeldud selgitusi lihtsalt ei usu enam mitte keegi. Pikka aega kestnud hämamisega on reisijate usalduse krediit üsna põhjalikult ära kasutatud ja sisuliselt pole enam vahet, mis sõnumiga välja tullakse, häda tõmmatakse endale ikka kaela.
Natuke rohkem, kui aasta tagasi sai Tripis kirjutatud Estonian Airi mängust usaldusega. Kirjutamise põhjuseks oli asjaolu, et OV tegemised ja mittetegemised lihtsalt lähevad korda. Lendamist ja lendamist koduse lennufirmaga tuleb ju aina rohkem ette, lisaks kuulub osa Estonian Airist kaudselt ikka veel meile kõigile.
Selleks, et avalikkus Estonian Airi usaldaks, ei ole tegelikult ju niiväga palju vaja:
- Avalikkusele tutvustatakse firma strateegiat ja selle järgi ka käitutakse. Praegu ei tea keegi, kas OV eesmärk on olla odavliin või täisteeninduse pakkuja, kas keskendutakse liinilendudele või tšarteritele, kas prioriteet on Ida-, Kesk- või Lõuna-Euroopa. Lennufirma täielikult ilma oma näota. Väike vahe on, kas tegemist on tšarterfirmaga, kes võimaluse korral teeb ka liinilende või siis regulaarlendudele pühendunud lennufirmaga, kes vaba võimsuse olemasolul pakub tšarterteenust.
- Selgitada, kes asju otsustab. Kuigi näib, et asju otsustatakse ainult Eestist eemal, me tegelikult ju ei tea, kes ja kui palju Estonian Airi otsuseid tegelikult mõjutab. Kuna seda pole võetud vaevaks selgitada, siis tuleb praegust asepresidenti võtta lihtsa tankistina, kes oma võimaluste piires püüab parimal viisil siluda emafirma nõmeda organisatsioonikultuuri põhjustatud tõmblemist. Pole just kadestamisväärt amet. Kui omanikest rääkida, siis MKM-ist aega-ajalt midagi ikka kostab, samas Cresco esindajad on oma sõnavõttudes piirdunud igava pressikastiiliga. Halloo, mis värk on?
- Ausad selgitused, miks midagi tehakse. Hästitöötavate liinide sulgemise põhjendusena toodud reisijate leige huvi on avaliku IQ selge alahindamine. Piisavalt pikalt ebaadekvaatse jutu rääkimine viib paratamatult olukorda, kus Estonian Airi ametlikult väljapakutu kuulatakse viisakalt ära, aga kommentaariumides öeldakse välja tegelik arvamus.
- Teavitada üldsust, kuidas kavatsetakse lahendada väikesest lennukipargist tingitud pidevad hilinemised ja lendude ärajäämised. Praegu kannab ainuke mulle teadaolev strateegia nime "Äkki enam ei juhtu". No sorri, selle teibaga küll algkõrgust ei ületa. Seetõttu võtabki avalikkus iga järjekordset Estonian Airiga juhtunud jama kui asjade loomulikku olekut ja selge see, et Estonian Air saab jälle mõnuga pasunasse. Õigustatult. Muide, miks SAS appi ei tule? Ei huvita?
- Lõpetada see pidev raha ja kasumi jutt. Ma ei räägi siin sellest, et lennufirma ei peaks oma otsustes majanduslikku aspekti käsitlema, pigem viisist, kuidas seda rahvale kommunikeeritakse. Raha ei saa tuua nii esiplaanile. Miks peaks meile meeldima firma, keda huvitab ainult meie raha?
- Lõpetada samaaegsete vastuoluliste sõnumite saatmine. Mis sõnum jääb peale, kui lugeda 06.05. Sõnumilehest Mart Relve arvamust, et neid kotitakse täiesti ebaõiglaselt ja kohe kõrvale teadet 06.05. Postimehest, et Estonian Air kärbib suvist lennuplaani. Pange tähele: Estonian Airi pressiesindaja Maris Kivi sõnul puudutavad muudatused eelkõige liinilende, kuid täpsemalt ei tahtnud ta neist veel rääkida.. Mina saan aru, et saamatus lennukipargi täiendamisel teeb meie lennuvõimalused viletsamaks, aga meile isegi ei vaevuta teatama, mis muutub. Ausalt, kas Estonian Air näeb üldse mingit võimalust, et peale sellise sisuga sõnumit ei kotita?
Või mida peaks arvama, kui aprilli lõpus teatab Äripäevas Estonian Airi juht, et varulennukite järele pole vajadust, aga juba mai algul on selge, et isegi suvist sõiduplaani ei suudeta enam teenindada. Põhimõtteliselt kaks sõltumatut asja, aga kokkuvõttes suudetakse täitsa hästi tekitada mulje, et ei seltsimeestel Estonian Airist pole õrna aimugi, palju neil lennukeid vaja läheb.
Aga ikkagi, kes viitsiks/teaks/julgeks/oskaks selgitada, mis kamm see Estonian Airiga on? Läheb korda küll. Ikka veel. Kus on areng?
