ETV vahendab Reutersi uudist, et Euroopa Liidu rahandusministrid olla kokku leppinud vabatahtlikus lennupiletite maksustamises, et suurendada vaeste maade arenguabi lisafinantseeringutega. Kuna ETV on suutnud uudisest enam-vähem kõik informatiivse eemaldada, uurisin, mis selle "vabatahtliku maksustamise" taga ikkagi peitub.
Maksu eesmärgist: Selgub, et plaanitava maksu näol ei ole tegemist EL rahandusministrite intellektuaalse mõtteharjutusega lennureisijate täiendavast maksustamisest, vaid jutt käib sellest, kuidas täita ÜRO-s kokkulepitud kava globaalse vaesuse vähendamiseks poole võrra aastaks 2015. Aastaks 2015 peaks Euroopa Liidu liikmesriikides arenguabile suunatav summa moodustama 0,7% rahvuslikust kogutoodangust.
Mida maksustatakse? Võetud kohustuste täitmiseks tegid Prantsusmaa ja Saksamaa (Deutsche Welle link) veebruaris ettepaneku täiendavalt maksustada lennukikütus. Asja point nimelt selles, et EL liikmesriikides on lennukikütus kas maksuvaba või väga madalalt maksustatud. Seetõttu tundus kahele suurriigile just lennukikütuse täiendav maksustamine olema sobiv meetod vahendite leidmiseks peamiselt Aafrika abistamiseks mineva abi fondi. Ei ole vist üllatav, et lennufirmade reageering ettepanekule oli kõike muud kui soe.
Kui suur on plaanitav maks? Maksu suurus ei ole hetkel veel kokku lepitud. CNN-ist võib lugeda, et maks tuleb liikmesriikidele, lennufirmadele ja reisijatele vabatahtlik. Reisijate käest plaanitakse küsima hakata, kas nad on nõus maksma väikese lisasumma, mis suunatakse arenguabiks. Samas on teada, et Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias on "vabatahtlik" maks kohustusliku iseloomuga.
Hetkel võib leida maksu suuruse väga erinevaid versioone. Deutsche Welle artiklis leiab hinnangu, et 10 eurone maks EL-sisestele lendudele ja 30 eurone maks väljapoole EL-i suunduvatele lendudele peaks aastaga kokku tegema 6 miljardi euro suuruse summa. Prantsuse president Jacques Chiraci väitel tooks lisamaks $1 pileti kohta aastas arenguabiks 10 miljardit dollarit. Ka Gerhard Schröder on saanud samasuguse kogusumma, kuid arvutuskäiku pole avalikustatud. Üldiselt pakutakse maksu suuruseks siiski 1 kuni 3 eurot pileti kohta.
Poolt ja vastu Maksu poolt on Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Hispaania. Pigem vastu on Itaalia, Austria, Kreeka, Iirimaa, Ungari ja mitmed Ida-euroopa riigid (kes?). Mis seisukohal on Eesti? Selgelt uue maksu vastu on Rootsi ja Soome.
Mida arvata? Aafrika abistamine on muidugi vajalik, aga taolised plaanid tekitavad parasjagu kõhklusi. Kõigepealt torkab silma, et üritatakse tegeleda pigem tagajärgede, mitte põhjustega. Võitlus aidsi ja vaesusega on kahtlemata üllas asi, aga paljude probleemide algpõhjuste likvideerimiseks ei piisa ainult rahast. Näiteks koloniaalaegadel tõmmatud meelevaldsed piirid annavad väga julmadeks sõdadeks põhjust siiani. Miks eelistavad Euroopa poliitikud pigem koguda suuri summasid, kui aktiivselt tegeleda stabiilsuse loomisega? On ju stabiilsus esmatähtis, et tuleksid erainvesteeringud, mis aitaksid rohkem kui mõne fondi abi.
Meenus ka hiljutine Tõnu Õnnepalu artikkel Eesti Päevalehes. Üsna hästi on asju lahti seletanud Robert Kaplan raamatus The Ends of the Earth. Maksuteoreetikud võiksid kindlasti pikalt teoretiseerida, kui õiglane ja eesmärgipärane taoline maks on. Ma ei tea ka, millele rajatakse ootused, et välisriikide abi jõuab korruptiivsetes riikides tegelike abivajajateni. Aga vähemasti saavad EL süsteemi inimesed ja Lääne firmad jälle natuke tööd ja tellimusi. Kuidas plaanitav maks lennukipiletite hinda reaalselt mõjutab, selgub suure tõenäosusega juba sellel aastal.
