Olemas kogemus, kui saatsime 13 a tüdruku üksi Lõuna-Austriasse. Ta oli meiega enne korduvalt lennanud, ettekujutus lennujaamast seega olemas. Tegime kaasa inglisekeelse notariaalse loa üksi lendamiseks, seda ei küsinud keegi. Sai edukalt hakkama ümberistumisega Viinis, sihtkohta tuldi talle vastu. Seega lendamine iseenesest pole probleem, kuid üksi võõras linnas seiklemine oleks mure küll.
Taksod käivad ka. Tuleb vaid varrukameestest mitte välja teha ja ametlikku taksosabasse minna. Eeliseks see, et saad otse enda valitud kohta sõita. Vaid närvikava peab hea olema, taksojuht pedaale ei hellita.
GoHouse - Sul lapsi on? Paraku on nii, et lapse titeaeg (pluss lasteaed) on nähtavas tulevikus ainuke, mil lapsevanem saab vabalt reisida. Hiljem käib laps, või vanim neist koolis ja sel ajal pole võimalik pikemat puhkust korraldada. Lapsel on pärast puhkust koolis krdi raske ka siis, kui ta on muidu viieline. St tähtis pole mitte lapse mälestused, vaid vanema ja lapse koos veedetud aeg. London - Riia pole miski distants, et selle pärast nutta. See ju nagu Tallinn - Riia bussisõit, kas siis sinna ei tohi ka enam titega minna? Kellegil oli plaan hommikul autoga sõita - kuid kellelgi oli plaan paar nädalat rahus patareisid laadida, kelle plaan on tähtsam? Kuid nagu eespool öeldud - see teema on siin korduvalt läbi nämmutatud.
See lennureis sõltub alati lapsest. Palun kahel esimesel kommijal märkida, mitu last neil endal on :) Tohin oletada? Minu soovitus - mine ikka, kui arvad, et su laps lennureisi normaalselt üle elab! On lapsi, kellega tõesti ei tasu lennukisse ronida. Pole ise Balil käinud, mujal Aasias küll. Ja et eeskuju anda - mul on kolm last, kes korduvalt eri vanuses lennanud. See on selline igivana teema, millele ei tasu tähelepanu pöörata - kahtlevaid pilke pälvid niikuinii.
Pole Aasias kunagi kõhutõbe saanud. Eks kohalikku viskit vms on ikka kulunud, samuti cocat sinna juurde. Söönud oleme enamasti tänaval või kohalikes kohtades, kuid ainult seda, mis oma silme all süte kohalt või keevast õlist võetakse. Samas pole ka kohalikke puuvilju ära põlanud. Nii et eks ole vedanud ka. Aga näiteks Birmas saab kõige kehvemat toitu minu arvates seal, kus turiste toidetakse.
Akudega on jah seal probleem. Sõbral oli kohvris väike päikesepaneel+aku. Andsime pagasi ära ja tegime aega parajaks. Siis turvasse minnes kamandati sõber pagasiteenindusse tagasi ja paluti aku kohvrist välja võtta ning käsipagasisse panna. Õnneks oli meil selleks kõigeks aega, kulus umbes tund.
2015 maksis viisa 50 raha ja probleeme polnud. Elektrirolleriga keegi lube ei küsinud. Üldiselt on nad seal turisti suhtes hoolitsevad, mingit sihitud jama ei kohanud.
Wanda Plaza-s on hea jaapani-hiina söögikoht. Nime kahjuks ei mäleta, kuid see oli ainus, mis kohe esimesel korrusel näoga tänava poole. Hotellist soovitati ja seal on lai valik eri roogasid. Magustoiduks soovitan avokaado moussed. Kolmekesi koos mitmete õlledega läks õhtu maksma ca 50 euri. Pekingis on minu arvates otstarbekas teha endale eelnev konkreetne plaan ja siis liikuda võimalusel metrooga. Lennujaamast linna tuleb minna taksoga, see pole kallis. Kindlasti minna nn ametlikku taksosabasse, see liigub kiiresti. Seal on ka hõlmast sikutajaid, kuid need on kallimad ja pead põiklema lisateenuste - originaal Rolex, härradele lõbus õhtu - jne eest. Üldiselt, Peking on nii jube suur, et kui valid endale paar lähestikku asuvat eesmärki, siis söögikoht otsi seal lähedal.
Uurisin järele - Pekingisse broneeringu teinud sõbrale laekus küsimustik olematu hotelliga rahulolu kohta!
Tulin Hiinast 18.10, peamiselt olin Shenzhenis. Umbes pool rahast oli meil kodus vahetatud, ülejäänu maksime kaardiga (SEB Visa, hotellis korra ka krediitkaart) või võtsime automaadist. Bank China või rohelised Agricultural ATM-d toimisid küll. Ma juba suht vana ja suutsin kaks nädalat ilma Google, FB jms hakkama saada :) . Need olid blokitud. Ka SEB netipanka ma ei saanud. Ühel meist oli vanamoodne Telia netipulk, sellega sai Eesti netipanka, kuid kallis oli see küll. Maps.me toimis kenasti, olen sellega igal pool Aasias ilusti hakkama saanud. See tuleks muidugi juba kodus alla laadida. Tasub eemale hoida kõigest, mis ise ligi tikub. Taksojuhi jaoks tuleb varuda hiinakeelne sihtpunkti nimetus, ingliskeelset nad enamasti ei mõista. Näiteks näita telefonist aadressi pilti. Hiina keel on ju pmst piltkeel, käändeid-pöördeid pole, meie lauseehitus on neile üle mõistuse. St ka inglise keelt oskava hiinlasega ei tasu üle 3-5 sõnaliste lausete vaeva näha. Kuid pole halba ilma heata - kuna nemad üldjuhul Sinust aru ei saa, siis annab see ka Sulle võimaluse vajadusel mitte millestki aru saada. See variant kulub teinekord ära ja seda aktsepteeritakse. Minule jättis Shenzhen sügava mulje, see on Hiina Silicon Valley. Suhtumine oli sõbralik. Peatusime hotellis Romanjoy International. Metroo on hea liikumisvahend ja ka taksod pole kallid. 80 km lennuväljalt hotelli (2 tundi) maksis 220 raha ehk ca 30-35 euri. Metroosse pääsemiseks tuleb läbida turva ja kotid lähevad läbivalgustamisele. Pekingis olime ühe päeva, see oli päev enne partei kongressi algust. Meeletult miilitsat ja sõjaväge, ka lennujaamas sõitsid sõdurid elektrisõidukitega ringi, automaat käes ja näpp päästikul.