Tohmaniks ise end ei pea ja kogemusi palju reisimisega aga tõesti Mehhikos sai pidevalt kohatud kuidas tahetakse "lüpsta". Esmalt maksime pangakaardiga kuid kaardiga makstes oli pidev jändamine selle tipiga. Igal võimalusel sokutas teenindaja eelnevalt tipi ära ja tvaliselt oli see ikka 15-20% ja väitis siis, et väiksemat tipi sisestada ei saa kuigi saab ka ilma tipita edasi minna kui kõvemat häält sai tehtud. Siis sai hakatud sularahas maksma ja täpselt igal sammul üritati mingi rahatäht ära vahetada. Lõpuks, Eesti tagasi jõudes selgus, et kogu meie seltskonna pangakaarte üritati ca kuu hiljem tühjendada Mehhikost. Lisaks kuskil tanklas üritati selgeks teha, et 40 liitrilisse paaki pandi circa 60 liitrit bensiini.

Seega, väga tore riik ja väga sõbralikud inimesed aga eks nad üritavad ikka, sest tihti on turist nii vaimustuses ja jätab pisiasjad tähelepanuta.

Minul ka piletid Cancuni aga vaevamas teine pisiküsimus. Meil lend läbi Kanada kuid kanada eTA taotluse juures oli märge et vaja ka mingi tervisetõend teha online, mis maksab 29CAD. Kindlasti mõni siit ka liikumas sel trajektooril Cancuni. Kas ma transiidina pean ikka selle tegema?

Lennujaamas on pisteline kontroll Saksa poole peal küll, kuid, mis edasi saab- ei tea.

Oleneb, mida Saksamaal teha soovite. Söögikohad valdavalt kõik küsivad vaktsiini passi. Isegi kohtasin poodi Berliinis kus küsiti vaktsiini passi. Hotellid küsivad vaktsiini passi. Airbnb tõenäoliselt ei küsi seda.

Kui aga tahta mitte euroopaliku kariibe siis paraku võiks just minna teistele saartele.

Olles neist paljud ise läbi käinud, siis ei saaks öelda, et tegu väga kriminogeensete saartega oleks.

Barbados kindlasti väga okei aga ehk natukene kallim kui teised saared.

Ehk Trinidad ja Tobago puhul saaks öelda, et Trinidad on natsa karmim kuid samas Tobago mõnus ja rahulik saar.

Käidud mõlemas kohas. Tegu tõesti kahe täiesti erineva koha ja kultuuriga. Minu valik oleks uuesti Mehhiko: transport hea ja odav (autorent odav, bussid tiheda graafikuga, kütus okei hinnaga, isegi takso hea hinnaga). Lisaks rannad Kariibimerepoolsed (yucatan) on ilusad.Hotellid ja elamised üldiselt hea hinnaga ja viisakad. Tegevust on palju ja igale inimtüübile.  Mehhikos olime perega ja sõitsime 2 nädalaga praktiliselt kogu Yucatani läbi rendiautoga (Cancun, Rio Lagartos, Progreso, Merida, Campeche, Calakmul,Chetumal, Tulum, Playa del Carmen, Cancun, Merida jne) ja aega jäi isegi väheks. Rahalise poole pealt oli väga mõistlik. Myanmar on jah teistsugune eksootika. Seevastu transport aeglane ja vaevarikas. Lennuühendused ei ole just nii soodsad kui enamus aasias ja on tavaline kui lennukid hilinevad tunde. Sai ka Myanmaris käidud 2 nädalat ja tehtud peale ring: Yangoon, Inle lake, Mandalay, Bagan, Ngapali, Rangoon. Kasutatud sai kõikvõimalike transpordiviise. Hotellid ka üldiselt aasia keskmisest kallimad. Myanmaris jah väga randa ei leia aga Ngapalis on ilusate basseinidega hotelle piisavalt.

Käisime veebruaris 2017 perega 2 nädalat (2 täiskasvanut ja 1 laps). Kõik kulud koduukselt koduukseni jäid alla 3000 euri pere kohta. Selle sees olid nii lennud, hotellid, autorent, söögid ja joogid ja kõiksugu meelelahutus. Hotellid olid kõikjal basseiniga ja kindlasti üle keskmise (Cancunis oli meil võetud korter, mujal hotellid). Autoga sai tervele Yucatanile tiir peale tehtud (natsa üle 2000km). Oleme seni ikka Tai fännid olnud, kuna vaatamist ja tegemist leidub ja hinnad head, siis peale Mehhikot ei liigu meie mõte enam üldse Tai poole. Ilmselgelt Cancuni hotellipiironnas saab raha lendu lasta korralikult kui ikka soov on, kuid kui natukene vaadata ringi siis kindlasti ei ole kallis see riik. Soojalt soovitame!

Olen üritanud mitmed korrad juba bookida aga annab jätkuvalt maksmisel eitava vastuse. On kellegil mingeid kogemusi?

Meie reis algas ka Bangkokist ja lõppes Saigonis-tee peale jäid siis nii Angkor Wat kui Sihanoukville. Eestist alustades oli meie esimene arvamus minna rongiga Bangkokist (odavaim ja ehk ka vaheldusrikas). Koha peal aga suutis reisibüroo meile maha müüa hoopis minivani teenuse koos viisateenusega -ja vastutulek ka Kambodza poole pealt ehk siis Bangkokist kuni Siem Riepini. Bangkokist võttis meid mugav minivan peale otse hotelli eest ja sõit algas. Minivan täitsa täis ei olnud ja seega oli meil kõigil suhteliselt mugav olemine. Kogu tee peal Bangkokist kuni piirini tehti paar toidupeatust (üks kuskil külapoe juures ja teine mingi kohaliku toidukoha juures). Enne piiri tehti peatus Kambodza saatkonna juures, kus siis autojuht läks passidega sisse ja maksimum tunni pärast oli passidega tagasi ja järgmine peatus oli juba piiril. Piiril tuli vastu keegi kambodza kodanik, kes andis meile juhtnöörid ja juhatas kuni piiripunkti ukseni. Ootasime oma järjekorra ära ja olimegi teiselpool piiri ja seal juba oli meil Kamboodza poole kodanik taas vastas ja juhatas meid esmalt bussi peale, mis viis piiripunktist lähedalolevasse bussijaama ja seal oli meil juba vastas auto juhiga, kes siis meid peale võttis ja SIem Reapi viis. Kogu see protsess oli igati mugav ja kiire ja kindlasti mitte ka kallis. Hetkel ei suuda mitte kuidagi meenutada seda, mis see täpselt maksis aga viisa maksis meile vähem kui selle oleks teinud kuskil Bangkoki reisibüroos. Seega julgen soovitada.

Käisime grupiga jaanuaris Ngapalis ja olime 5 päeva. Ööbimispaigaks Merciel Resort, kohe lennuvälja kõrval.

Olles külastanud kõiki lähikonna riike, siis see linn rannalinnana ei pakunud meile midagi aga...

Ngapali jätsime oma reisi viimaseks linnaks, et lihtsalt vedeleda ja puhata peale suurt ringreisi Birmas. Kuna meil oli algusest peale sellinne natukene seikluslik see reis siis valisime ka Ngapalisse jõudmiseks minivani Baganist.

Oli see ehk just reisi suurim seiklus :) Enne Ngapalisse jõudmist on sellinne piiritsoon üle mägede tulles, kus siis elutsevad kohalike jutu järgi moslemitest narkoärikad ja seal vahepeal oli ka 2 piiripunkti, mis meenutasid vägagi Bondi filmides nähtut : mehed automaatidega, piiripunkti ees põleb lõke, kus mehed soojendavad end aga ülejäänud olemine on küll sellinne, et kui vale samm teha või sõna öelda, siis puhkeb seal tulevahetus. Tee oli huvitav kuid 12 tundi minivani oli isegi meile natukene liig.

Ngapali ise siis pikk ja kitsas asula mööda rannikut. Midagi muud seal väga peale hotellide polegi. Koha peal sai rentida rollereid ja igal hotellil oli tasuta ka jalgrataid, kuid ega rolleriga muud teha ei saanud kui ühest otsast sõita (niipalju pikk, et jala ei jaksa küll kõndida) kuid kaugemale linnast minna ei saa (sisemaale) kohe linna piiril on politseipunkt, kust lastaksegi edasi vaid oma inimesi.

Ainukeseks tegevuseks jäigi seal vaid kalal käik ja ülejäänud aja nautisime hotelli basseini ja kohalike söögikohti. Midagi väga muud seal teha pole.

Koha peal sai kuulatud ka teiste inimeste arvamusi, siis Ngapali plussiks öeldigi, et see ongi vaid vedelemiseks, kuna siin siis kõige korralikumad hotellid aga ilmselgelt kohana üle hinnatud!

Meie hotelliks oli Merciel, mis oli siis linna kõige viimane hotell ja lennuvälja kõrval aga samas nii kaugel, et ükski lennuk ei häirinud.

Kõikide hotellide randadesse me ei astunud, kuid rand oli küll suht kesine ja tundus, et ka teiste hotellide rõhk oli pandud enda basseinile.

Lühidalt kõik, kui küsimusi konkreetsemaid, siis vastan meeleldi.