Lisaks eelnevale jagan ka kogemust: meie reis oli 11 päeva juunis 2017 ja oli väga äge! Miks?

Veidi kahtlevalt, aga siiski võtsime ainult esimese ööbimise Teheranis ja edasi lasime plaanil "ise tekkida". Seega tekkis plaani Teheran, Kashan, Esfahan, Yazd ja Shiraz ehk selline klassika. Kuna meid oli neli (2 meest + 2 naist), siis oli ülimugav ööbimise, transpordi, toidu osas. Viisa taotlemine oli väga kiire, sattusime ühena esimestest leti juurde. Siis küll pidime ootama hostelist saadetud autojuhti, kes hiljaks jäi.

Seega oli esimene öö veidi niru, sest lubatu asemel ööbisime dormitory kappides, mis tähendas et ei saanud väga välja magada. Õnnkes järgmisel õhtul paigutati meid teise hotelli ümber. Üldiselt ööbimisteks valisime hostelid, 2 korda kasutasime couchsurfi ja korra ööbuss ning öörong. Hostelid olid nagu ikka, odavad ja kohti piisavalt, kasutasime nii taksojuhtide ja eelmiste hostide tutvusi kui tegime ka eelbroneeringu, mille kahel korral viimasel hetkel canceldasin viidates tervislikule seisundile ja ei tekkinud sealt mingeid probleeme. Hostelitest/hotellidest sai ka abi transpordipiletite ostmisel. Pahatahtlikke kohalikke kohtasid neiud ainult Shirazis, kui mingi tüüp neid turul jälitas ja raha tahtis. Tunne oli muul ajal väga turvaline, isegi külastasime protestimiitingut, kus protesteeriti Palestiina vastase tegevuse suhtes. Üks Vene blogja ütles selle kohta, et Iraanis on turvalisem kui Ida-Virumaal, mh oli tema järgmine sihtkohta Pakistan ja Afganistan.

Kolm eriti lahedat asja, mis kuu hiljem esimesena meenuvad:

1. Esfahan mošee jättis kustumatu mulje nii päeval kui öösel. Seadsime pärast õhtusööki ka teisel õhtul sammud väljakule ning sattusime lennutama ülisuurt värviliste tuledega lohet, rääkimata kohalikega vesipiibu tegemisest ning safrani jäätisest/kohalikust õllest.
2. Öörong Shirazist Teherani - kuigi lennupiletid maksid pea sama palju, siis otsustasime öörongi kasuks. Ligi 15-tunnine sõit neljases kupees oli super, esiteks sai magada, vaated olid super, mugavus oli maksimaalne. Isegi raudteejaamas pakuti komme ja tehti meiega pilte, sest turistid tavaliselt rongiga ei pidanud sõitma.
3. Couchsurfi hostid - meil oli Shirazi lähedal 10 tuh elanikuga külakeses väga super host, kes küsis 12 eur/nägu söömise eest. Ta ema tegi super hästi süüa, saime ise kaasa aidata, käisime viinamarju korjamas/söömas, külastasime temaga koos nomaade, kes küsis me käest eestlaste keskmist oodatavat eluiga ning karjade keskmist suurust Eesti taludes :) , matkasime kohaliku mäe otsa lühikeste pükste väel ja ilma särgita, tõsi sõjaväe helikopter lendas järsku maru lähedalt mööda. Rääkimata sellest, et host whatsappis meile kogu linnas jalutuskäigu, transpordi jne korraldas. Teine host oli meil Teheranis, oli vaja päevaks kohta, kus pärast öörongi varahommikust saabumist ning enne öise lennu algust pagasit hoida ning dušši all käia. CS public eventi peale võttis ühendust u 35-aastane naine, kes oli viimased paar aastat poliitikaajakirjanik, pigem veidi kriitilisem ning nö opositsiooniline. Kõik meie küsimused said vastuse, jõime kohvi ja pakuti arbuusi. Lisaks andis meile korterivõtmed ja tagasi pidime olema keskööks. Kokkuvõttes keegi meist ei kahetse, et sinna ikka läksime. Eriti muhe on see, et soov sinna tekkis naljast kui kunagi lennupiletid silma jäid.