Kuna Ukraina piirivalve teid ei kontrolli (püsite transiiditsoonis), siis panevad passi kehtivuse nõuded nõuded paika eelkõige sihtriigi reeglid. Eeldusel, et see pass on piisavalt kehtiv, et üldse Tallinnas lennukile saada.
Arkadia rannaga oli meie sealoleku ajal see paha lugu, et vesi juhtus väga must (ja ma ei pea silmas vaid tuulega kokku kogunenud vetikaid...) olema. Nii et järgmiseks päevaks võtsime ette ca 15 km taksosõidu (ca 5 eurot) Luzanivka rannale - see asub kirde suunas, Mykolaivi suunas. Seal oli vesi oluliselt puhtam, rahvast ka hõredamalt ja õlu maksab ikka 15-20 grivnat! :-)
Aga kui ka rannaklubides tahtmine käia, siis muidugi Arkadia! Ja eks see kõik sõltu ka tuule suunast ja hoovustest. Arkadias võivad kinnised muulid probleeme tekitada, Luzanivkas neid pole ja vee liikumist ei sega.
Muidugi on ka Lanžeroni rand oma delfinaariumiga, aga seal pole paraku liivaranda, kogu elu käib sõna otseses mõttes "betooni peal".
Õhkkond linnas viimase peal, september võiks olla väga hea aeg, sest kõige hullem kuumus on vast järgi andnud ent meri on endiselt soe. Tulin just Odessast - ise küll lennukiga, kuid kolm reisikaaslast käisid tsiklitega. Nende tähelepanekud - teed on suures osas kohutavad, nii et õige trassi valik on ülioluline. Bike´ga olla raske, aga eks tsikliinimesed tea ise, milliste ratastega millistel teedel sõita kannatab. Linna enda turismimagnetid on muidugi Deribassovskaja tänav ja Primorski bulvar ja seda ümbritsevad kvartalid, samuti Privozi turg raudteejaama kõrval. Kui vähegi võimalust, tasuks külastada ooperimaja (mis etendus, polegi tähtis, aga hoone ise tasub ka seestpoolt nägemist). Ise käisime päevasel tuuril Vilkovos - see asub Doonau deltas vastu Rumeenia piiri. Kilomeetrites mitte väga kaugel, aga tee lõpuosa on taas õudne, nii et aega kulub.... Põnev vanausuliste linnake (nn Ukraina Veneetsia! :-) ), laevasõit deltas, äge loodus jne. Odessa enda külje all on kaks limaani - Kujalnik annab oma soolase vee ja mudaga kenasti kohaliku Surnumere mõõdu välja. Ka lahe ja sürr koht!
Põhja-Poola järvede piirkond, Gdansk, Sopot ja Gdynia, ka Elblag.
Hundikoopa kõrval miks mitte ka Stutthofi (Sztutowo) koonduslaager. Ja sealtpoolt lääne poole edasi minnes võiks Wisla ületada mitte silda mööda vaid hoopis praamiga.
Kuival maal veetavaid laevu juba eelpool mainiti: vt lisa http://www.tehnikamaailm.ee/laevaga-kuival-maal/
Õhtul minama, hommikul kohal - igati mugav. Varahommikul Batumis (rogn päris linna ei sõida) on taksojuhid-hagijad vastas ja üritavad tõmmata nagu vähegi võimalik. :-) Rong ise igati OK, meie sõitsime kahekohalises SV-s - vagun oli veneaegne, aga isegi telekas oli sees. Huvitav oli see, et kui Tbilist Batumisse sõites piisas internetist välja trükitud piletist, siis tagasi tulles kamandati jaamahoonesse seda "päris" pileti vastu vahetama.
Paar aastat tagasi sõitsime öise rongiga Tbilisist Batumi - hinda enam ei mäleta, aga kahekohaline kupee oli igatahes oluliselt odavam kui hotellis elada. Peale selle sai "möödaminnes" ka Batumisse.
Minu KLMi pilet, mille esimene lend oli Estonian Airiga, vahetati täna kenasti samal ajal toimuva Adria lennu vastu.
Veinivaldkonnast soovitaks Chisinau külje all asuvat Cricovat - http://www.cricova.md/en/index.php. Mingi 140 km maa-aluseid tunneleid (tõsi, enamik ei ole avatud), kus muuhulgas turiste autode ja väikebussidega (!) ringi veetakse, uhked veinikollektsioonid (sh Göringi oma, mis peale sõda reparatsioonidena NSVLi toodi) ja palju muudki. Ukrainas tasuks teede olukorda jälgida. Kohati on asi ikka väga hull...
Eelmise suve kogemused ainult positiivsed. Linn kena, hinnad üliodavatest ülikalliteni (esimest varianti on õnneks tunduvalt enam), kohalikel külaliste üle äärmiselt hea meel.
Randadest pole veebruaris mõtet rääkida, ju on ka rannapromenaad sel ajal vaikne. Ise käisin paar aastat tagasi oktoobris, siis oli meri veel ujutav. Muidugi gruusia ja adžaaria söök ja jook - maitsev ja taskukohane (kohalikud saadavad kindlasti sellisesse kohta nagu Adjarian House, aga leiab ka lahedaid väikeseid keldrikõrtse, kus kohalikega koos tšatšat võtta). Delfinaarium, botaanikaaed, kontrastid - vinged uusehitised ja räämas nurgatagused, nagu Gruusia ikka. Kui viitsimist, saab ka Türgis ära käia, Sarpi piiripunkti sõidab bussi, marsa või juhusliku autoga mõnekümne minutiga. Teele jäävad Gonio kindluse varemed, see olla koht, kus omal ajal argonaudid tegusid teinud. Trikk on muidugi selles, et enamik olulisest infost (nt busside sihtkohad) on kirjutatud gruusia tähtedega... :-) Ja loomulikult kipuvad nii bussi- kui taksojuhid südamerahuga tõmbama - nii et eelpoolmainitud soovitus enne hinnad "fikseerida" on omal kohal. Mina leidsin oma elamise booking.com abil, aga kui mõistlikul kellaajal saabuda, pole probleemi ka kohapeal asi lahendada. Igal suvalisel taksojuhil on just see "ainus ja õige ja kõige odavam" variant pakkuda. Sellesse viimasesse tuleb muidugi teatava reservatsiooniga suhtuda. :-)