Asi ongi selles et intelligentse inimese kohta pole üldkehtivat määratlust. Cipolla jaoks on intelligents seotud kasuga ühiskonnale, Dostojevski jaoks on tegu ellujäämis ja kohanemisvõimega, mis aga iseloomustab sageli just ühiskonnale kahjulikke tegelasi. Niisiis ühelt poolt psühhopaadid ja diktaatorid (kuigi on eksiarvamus et nad kõik intelligentsed olid), teisalt kes ? Ehk naabri-Ants kes appi tuli kui pank maja oksjonile panna tahtis ? Või ülemus kes suutis firma kriisist päästa ? Või äkki teeks kõik maatasa ja võtaks aluseks mõne tavalise IQ testi: kes on tipus on intelligentne ja kes on all on rumal, ühesõnaga eemaldaks kõik moraaliga seotud asjad ja lepiks teadmisega et Charlie Manson oli intelligentne inimene...
Ahh Passanger, küll Teile ikka meeldib polemiseerida, elate vist pidevas valimisdebatis ... No mis viisakusel ja vastutulelikkusel intelligentsiga pistmist on ? Ja miks geenius peab olema intelligentne, neist ju enamus sureb vaese ja hüljatuna ? Ei viitsi kohe tühja vaielda, eks arvake mis tahate
Noh, siia võiks lisada et intelligentsus ei tähenda haritust, tean külajoodikuid kes on intelligentsemad kui pea tarkust täis tuupinud professorid ja insenerid. Selge see et ilma vastava keskkonnata ei saa intelligentsus avalduda, vähemalt mitte mõnel ühiskonnale kasulikul moel. Äkki need juhmid kes reisil kohe keele ära õpivad ja teistest paremini hakkama saavad ongi tunnustamata intelligendid ? Dostojevski on Dostojevski (Kuritöö ja karistus) ja tema kogemus põhines tsaari-Venemaa sunnitöölaagril ): Kohanemisvõime ei ole pinnapealsus, see on oskus teise keskkonda ja kultuuri (ja teise inimese meelde) sisse elada. Noh, nagu see IQ test kus tuleb paberile kujund joonistada ja ülesande lahendab see kes paberilehelt väljub. Oskusi ja teadmisi on mitut liiki, intelligents on üks, intelligentsed on need kes pärast tuumasõda koos prussakate ja rottidega lõbusalt edasi elavad. Kui professori teooria abiks võtta, siis ei saa kamikadzesid küll näiteks tuua: nad tegid endale ja teistele kahju, nii et tegu oli purulollidega.
Itaalia ajaloolane Carlo Maria Cipolla lahendas selle asja, jagades inimesed nelja põhilategooriasse:
- Loll = teeb endale kahju ja teistele kahju
- Rumal = teeb endale kahju ja teistele kasu
- Kaval = teeb endale kasu ja teistele kahju
- Tark ehk intelligentne = teeb endale ja teistele kasu
Professor joonistas ka vastava kaheteljelise graafiku kuhu saab kõik oma tuttavad paigutada, umbes nii et natuke lolli ja rumala vahepeal või rohkem kaval kui tark jne.
Samas on levinuim teooria Dostojevski nending et inimene on loom kes harjub kõigega, nii et intelligentsus peaks tähendama kohanemisvõimet: see sobib hästi reisiportaali :)
On hullem jah. Kui ise tragi oled ei varasta Sult keegi midagi aga piisab sellest et hetkeks tähelepanu kaotada ja ongi asi untsus... Barcelonas on suuri probleeme ka rendiautodega mida kõvasti puistatakse. Klassikaline nipp on see et torgatakse rehv läbi ja kui siis peatud (see juhtub enamasti Diagonali puiesteel) tuleb abivalmis härrasmees... Kõige selle juures pea siiski silmas et olin paar nädalat tagasi 10 päeva Barcelonas ja minuga ei juhtunud mitte midagi, teistelt kuulis küll nuttu ja hädaldamist. See ei puutu muidugi asjasse aga võrreldes ajaga mõni aasta tagasi on Barcelona paraku suht turistilõksuks muutunud, kahju.
Ei tahaks eksida, aga kuivõrd on tegemist ainult 6-7 kilomeetrise vahemaaga, aga kesklinnast väljas, peaks olema umbes 20 eurot.
Teil vedas kohe kõvasti. Nii se asi on, Alfamas on palju suht turistilõksuks muutunud Fado kohvikuid, aga see õige asi, nii palju kui veel järel, käib öösel väljaku peal. On olemas ka (kohalike) Fado klubid aga see on muutunud rohkem pensionäride ajaviiteks. Kui Lissabonis söögikohta otsida siis tuleb just vältida neid restorane kes Fadot välja pakuvad.