Slovakkias ei ole ju ka piiranguid?
Reopen lehelt:
Millised on ELi liikmesriigi või Schengeni lepinguga ühinenud riigist riiki sisenemise eeskirjad?
Slovakkias on COVID-19 reisipiirangud tühistatud. Reisijad ei pea esitama tõendeid vaktsineerimise, COVID-19st tervenemise või negatiivse testitulemuse kohta.
Miks mitte näiteks St Anton am Arlberg või Mayrhofen? Rongijaam on radadest ning tõstukitest jalutuskäigu kaugusel.
Vatse,
Mis on sinu kogemus või n.ö fair play reegel :-) - kui Saksamaa/Austria/Šveitsi majutusel on väljas silt "zimmer frei", kas siis hind kohapeal letist küsides on teoorias sama, kui see, mis on kodulehel üldises hinnakirjas (n.ö preiseliste, mitte broneeringukeskkond)?
Oberammergaus otsest vajadust ööbida ei ole. Lihtsalt ideaalis tahaks selle suvise juulis või augustis toimuva autoreisi ajal olla mõne öö vähem Horvaatias ning 1-2 ööd olla kusagil Baierimaal, Austrias või Itaalia põhjaosas ning külastada nostalgiast kohti, kus viibisin viimati siis, kui pereelust võis ainult und näha :-).
Ehk siis selles ei tohiks asi olla, et Saksamaa ja Austria majutused ei soovi ennast mis-iganes-põhjusel Bookingu kaudu reklaamida?
Sest nii palju kui olen suusa- ning muude reiside tõttu seal liikunud, siis välise vaatluse põhjal zimmeritest ei tundu eriti puudus olevat. Viimati sõitsin seal regioonis, kui olin vaba ja vallaline ning siis lootsin lihtsalt sellele, et kui esimene või teine pealtnäha sobilik majutus on kinni, siis kolmas on ikka vaba. Üldiselt oli esimene koht olnud juba kõlbulik. Nüüd perega olen närvide säästmise pärast ikka varem broneerinud.
Obergammergau valisin lihtsalt testimiseks, et mis värk on majutustega. Minu meelest isegi 2019 näitas Booking ainult murdosa sellest, mis seal tundus olevat. Ise olen seal käinud 3 korda ('98, 2000 ja 2002), aga nüüd tahaks neid maju ka abikaasale ja lapsele näidata.
Oleks nagu ammu kusagilt lugenud/kuulnud (a la Indrek Sirki või Mauno Saarevälja kommentaar Auto24 portaali foorumis?), et sellise autoga, millel on kehtiv ülevaatus ja kõik osad toimivad EL liikmesriigi seaduste järgi (selle riigi, kus auto on registreeritud) nii nagu peab - sellega on õigus lühiajaliselt (180 päeva aastas?) sõita ka teistes EL riikides. S.t et seda reguleeriks nagu mingi natuke ülemuslikum seadus, kui kohalik liiklusseadus või eeskiri? A la mingi EL üldist liiklust, transporti jms reguleeriv määrus/seadus. Ning kuna naelrehvid on teatud perioodil Eestis lubatud, siis ei tohiks ka poolakad seda keelata?
Pakun, et täispikk soe meriinopesu on hea kaalu, sooja ning mahu suhtega. Ruumi eriti ei võta, aga annab ikka oluliselt rohkem sooja võrreldes tavalise särgiga.
Marks66,
Ega ilmaasjata ei ole Soome muusikute poolt tehtud järgmised laulud :-)
Murheellisten Laulujen Maa (Remastered) - YouTube
Juice Leskinen AAMU ALKAA A LLA - YouTube
Kui transiit välja arvata, siis käisin viimati Soome tuuril '97 juulis (kõige põhjapoolsem koht Varkaus; Helsingis olin käinud korduvalt, mujal mitte). Sama aasta augustis oli elu esimene bussireis Euroopasse (Praha-Reims-Pariis-lossid-Köln). Esimest korda nähes nii Varssavit kui ka rääkimata Prahast oli suu ammuli ning ei tundnud enam Helsingi või Stockholmi külastamise järgi mingit vajadust.
Ühes teises foorumis üks kasutaja kirjeldas küll, et vähemalt Põhja-Soomes pidi ikka ääremaastumine samuti toimuma - seal, kus sajandi alguses oli bensiinijaama, pood ja baar, on ainult pood, kui sedagi.
Puusalt tulistades pakun (aga loodan siiski Vatse või Buldooza teadmiste peale), et sellel sajandil on EL väliseid kui ka EL enda investeeringuid Poola tehtud oluliselt rohkem kui Soome. A la nii IBM Polska kui ka Google Polska on vist suuremad kui IBM Finland ja Google Finland?
Mis Poola teid puudutab, siis:
1. Miks Poola valitsus/kütusefirmad ei tõsta vastavalt bensiini/diisli hindu/aktsiise? Arvestades liiklustihedust - tundub, et raha lihtsalt vedeleb maas :-)?
2. Kas omavalitsuste tasemel on seal 0 võimalust piirata raskeveokite liiklust? Ma imestan, et näiteks Via Baltica (Budzisko-Suwalki-Augustow-Lomza-Ostr.Maz) ääres üldse keegi elada tahab; ei kujutaks ette, et peaks elama-magama mõnes selle tee äärde jäävas majas. 2000a augusti keskel ööbisime perega nädala sees hotell Hanczas Suwalkis. Siis ei olnud vist isegi seda linnasisest ümbersõitu ning terve öö oli sellel tänaval üsna tihe veokate liiklus. Ja see on Poolas veel hõredalt asustatud regioon; kuidas näiteks selle maantee ääres elavad koolilapsed saavad turvaliselt liigelda 129 Zakopianka - Google Maps (tõsi, nüüd on seal vist õnneks kaamera). Ning selliseid teid on Poolas palju ning üsna mitu korda on olnud situatsioon, kus ise sõidan piirkiirusega ja mingi veokas hoiab nullilähedast pikivahet või siis sõidab minu ees pigem 70 km/h ning seda 50 km/h alas.
Ei ole ka ajaloos teab mis terav pliiats, aga nii palju kui õpikutest tean, on Eesti olnud nii keskajal, eelmisel kui ka üleeelmisel sajandil, kui ka praegu ikka konnatiik võrreldes nii Ida-Euroopa kui ka Balkanimaadega. Seda on ju selgelt näha, kui jalutada Prahas, Varssavis, Budapestis või Bratislavas. 2012 õnnestus käia Olsztynis Michelini tehas - see vist ületab samuti nii mõõtmetelt kui muude parameetrite poolest läbi aegade ka kõige suurema Eesti ettevõtte, aga Poola mastaabis ei pruugi olla isegi top10 hulgas?
Linn, mis võib-olla Varssavi või Gdanski elaniku jaoks on perifeeria ning pommiauk, on ikkagi suurem nii elanike kui ka muude parameetrite poolest võrreldes näiteks Eesti keskmiste linnadega. Minu meelest Poolas kõik need linnad, kus näiteks Wikipedia andmetel on elanike arv mis-iganes-number, on reaalsuses oluliselt suuremad. A la Suwalki, Augustow, Lomza. Ei imestaks, kui näiteks Zakopane aasta eelarve vms on suurem võrreldes Pärnu või Tartuga.
Leedu kiirteed on ju enamuses tehtud kõik NSVL-i ajal.
Sugram:
Mis osa Baltimaade Via Balticast on sarnase koormusega võrreldes Poola top20-ga?
https://www.youtube.com/watch?v=5_NYfeU0dUU
Aivar67:
Mis kaarti sa silmas pead? Uus lõik on juba olemas isegi Google Mapsis
Poola kiirteede üldine kaart:
Ning S61:
Muidugi Kalvarija-Budzisko piiripunkti läbimine on ka hetkel väike elamus, eriti neile, kes seda läbisid viimati näiteks eelmisel sajandil. Huvitav, kas mõnes Poola muuseumis on võimalik näha ka neid legendaarseid märkmikuid :-)?
Enda kogemus:
Abikaasa PCR positiivne 04.11 (lapse kodune kiirtest oli siis negatiivne), lapse PCR positiivne 09.11; tegin ka ise testi, see oligi siis piiripealne. Keegi ühendust ei võtnud, perearst ütles, et varem või hiljem ilmub kordussaatekiri. Järgmise testi tegin 11.11, see samuti piiripealne. 12.11 helistas hommikul Synlab ja soovitas uut testi. Kui ütlesin, et minul juba üks piiripealne on, siis vastati, et nähtude puudumisel ei pea uut tegema. Perearst siiski tegi uue saatekirja ning 14.11 tehtud PCR test oli negatiivne. Abikaasal suures plaanis kerged sümptomid (alguses "pea paks", aeg-ajalt väike palavik ning iiveldus), lapsel ei olnud midagi (v.a mure, et mis nüüd saab) ja minul sarnane tunne, mis ENSV ajal hambaarsti juurde minnes. Abikaasa sai oma doosid märtsi lõpp ja mai keskel, mina enda omad aprilli keskel ning mai lõpus. Perearst arvas, et de-facto ma põdesin läbi, aga de-jure mitte. Eks näis, mis tulevik toob.