Kui oled Marrakechis esimest korda, siis soovitan võtta majutus kuhugi väljapoole vanalinna müüre. Vanalinnas on orienteerumine pehmelt öeldes keeruline, taksod sinna igale poole ei pääse ja kohalike teejuhatus võib sageli olla üsna vastuoluline. Lisaks soovitakse ka kasutu nõuande eest saada vastutasu. Seega võib-olla on mugavam vaadata mõnd suuremat hotelli, mitte riadi.
Telgis lähevad asjad niiskeks väljahingatava veearu kondenseerumise tõttu. Jäta mõni ventilatsiooniava lahti, siis peaks probleem ära kaduma. Bivikott on oma olemuselt mõeldud magamiseks lahtise taeva all ilma telgita. Kuna tema eesmärk on vee- ja tuulekindlus, on tegemist üsna umbse asjaga, mis väga ei lase higil aurustuda. Uued membraanmaterjalid lasevad muidugi omajagu niiskust välja aga üldjuhul saab jalgade ja selja osa hommikuks higist üsna märjaks. Ehk seesama niiskus, mis sulle praegu peavalu valmistab, jääb alles aga koguneb ainult magamiskotti. Kui sul on hommikuti aega magamiskotti kuivatada siis pole sellest muidugi lugu. Lisaks ilma telgita otse veeloigus magamine ei ole ilmselt nii mugav ja paljudele ei meeldi. Seega kui telgist ei loobu, siis mina otseselt ei näe mõtet ümbriskotil, pigem täiendaval ventilatsioonil.
Raudteega on see paha asi, et see lõppeb varsti peale Rovaneimit ära. Kekkose rahvuspargini on sealt veel 200 millegagi kilomeetrit. 3-4 päevane reis võib jääda polaarpäeva rahulikuks nautimiseks natuke lühikeseks, kui just lennukiga ei lähe. Nii rongi kui autoga tuleb arvestada 10-12 tundi puhast sõiduaega ühes suunas. Soome on pikkupidi uskumatult suur maa ja vahemaad on üllatavalt pikad.
Tehniliselt saaks vist isegi kiiremini, aga siis peaks tõesti 2 jalaga gaasipedaali vajutama ja ilma suitsupausideta tegema. Samas, praegu on polaarpäev ja vähemalt ei tule uni nii kergesti kallale. Muide, kas kesköist päikest ka nägite või oli ilm pilves kogu aeg?
Oleneb metallist. Uuemad titaanist implantaadid üldiselt ei pane väravaid tööle.
Üks soomlane kunagi soovitas Lapimaale minna kas enne jaanipäeva või alates septembri teisest poolest - ei pea suvist sääsenuhtlust kannatama.
Jalgsimatka osas tekitaks minus rahutust kaks asjaolu: kohas kus Soome ja Norra kohtuvad, on vahemaad erinevate mõistlike sihtkohtade vahel üsna suured ja maastik nende vahel vähemalt kaardi järgi üle keskmise raske. Mõnes mõttes oleks võibolla talvel isegi lihtsam, kui veekogud on külmunud ja saab liikuda suuskadel.
Poliitilise kliima ja inimeste olemuse pärast ei tasuks minu hinnangul veel kodumaad vahetada. Mida rohkem maailmas ringi vaadata, seda selgemaks saab, et poliitikute lehmakauplemine ja silmakirjalikkus on igal pool olemas. Me lihtsalt ei taju selle kõiki nüansse, sest see jääb meile kaugeks. Ametnike jäärapäisus tuleb aga ikka peamiselt sellest, et nad täidavad asukohariigi seadusi, mis neile üsna täpselt ette kirjutavad, mida tohib ja mida mitte. Selles, et seadused ei ole alati täiuslikud ja kipuvad teineteisele vastu rääkima, ei ole tegelikult põhjust kahelda. Suur osa Eesti seadusandlusest võtab ikkagi eeskuju teistest riikides, kuigi tuleb tunnistada, et sageli seda eeskuju rakendatakse läbi teatud rahvuliku eripära.
Eestlaste morn ja ebasõbralik olemus on minu arvates teatud mõttes isegi tervitatav. Oma negatiivset suhtumist võõrasse või tundmatusse ei varjata vaid see on ausalt ja avameelselt kõigile näha. Minu kogemus ütleb, et teisedki rahvad ei ole stereotüüpidest ja eelarvamustest priid, nad on lihtsalt liiga viisakad, et seda otse näkku öelda. Ehk vägisi tuleb meelde kunagi koolis kuuldud lugu rootsi- ja prantsuse-tüüpi rassismist.
Samas, need on kõigest minu tähelepanekud, mis põhinevad minu elukogemusel. Kõik me tajume maailma erinevalt ja tähtsustame asju erinevalt. Mind näiteks ei häiri mornid näo, küll on mulle oluline, et saan riigimetsas üsna vabalt oma telgi üles panna, kui tuju tuleb. Põhiline kuhu ma tahan jõuda: mõtle enne minekut väga hästi läbi, kes minek tegelikult lahendab sinu probleemid või äkki hoopis avab uued? Siin sa vähemalt tunned süsteemi ja oskad selles käituda.
Nüüd kus Armastatud Juht on juba mõned päevad surnud olnud, oleks ilmselt sobilik mõleda, mis saab edasi. Kas riik hakkab rohkem muule maailmale avanema või läheb enam-vähem sama rada nagu siiani. Esimese hooga tulevad pähe 3 võimailkku arengusuunda:
kõik kolm varianti võivad lõppeda ka hoopis kruvide kinnikeeramisega. igal juhul ilmselt ei ole oodata kiiret vabanemist ja turismimaaks muutumist.
On kellelgi mingeid muid ideid selles osas?
Mina arvestan alati jämedalt 10l/100km. On küll üsna umbkaudne arvutus aga nende numbritega on hea mugav opereerida ja annab enam-vähem pildi ette. Selle loogika järgi võiks kütusele kuluda 400x1,25=500 euri.
Õppimise osas pean ühinema eelkõnelejatega. Astusin ka ise kõrgkooli alles 24 aastaselt. Alguses tundus, et olen ka lootusetult hiljaks jäänud kuna enamus kaasõppijaid olid enam-vähem otse keskkoolist ja enda sõpradel selleks ajaks juba ülikool seljataga. Siiski veendusin üsna ruttu, et teatud ajaline distants keskaga ja natuke rohkem elukogemust on pigem eelis, mis aitab paremini olulisele keskenduda.
Reisimise osas oli ülikooliaeg siiani kõige aktiivsem üldse. Peamine väärtus, mis ma sealt leidsin oli hea valik reisikaaslasi kelle vaba aeg ühtis minu omaga. Loomulikult olid rahalised vahendid üsna piiratud aga seda enam hakkas tööle leidlikus. Reisida saab mitut moodi ja väga erinevas hinnaskaalas. Ükski viis ei ole tegelikult parem või halvem, igaühe jaoks on oma aeg ja koht.
Lühidalt, ole avatud igale uuele kogemusele ja ära sea endale kunstlikult raame. Ole kõik, mis sa olla saad, nagu ameeriklased selle kohta vanasti ütlesid.