Ma olin paar nädalat hiljem Liibanonis - ainus reis, kus kõik korraga Eestit teadsid. Alguses oli plaan ka Süüriasse minna aga mõtlesin "Süüria, enam-vähem korras riik, sinna jõuab minna" - reisimise koha pealt kõige suurem kahetsus.

Ja idamaa külalislahkus rabas meid Liibanonis samamoodi jalust.

Meenus veel üks juhtum.

Paari aasta eest olin Tšiili Patagoonias, Puerto Nataleses, ja soov oli jõuda Chiloe saarele. 

Et Patagooniast ära saada oli vaja Punta Arenases Puerto Montti lennukile minna, et sealt bussiga edasi liigelda.

Millegi pärast oli ainuke sobiv lend varahommikul. Nii vara, et Puerto Monttist samal hommikul bussiga ei oleks jõudnud. Mis seal siis ikka, otsisin bookingust kõige lennujaamale lähedamal asuvama majutuse, bronnisin ühe öö ja istusin õhtul viimase bussi peale.

Buss poetas mind paarkümmend minutit enne südaööd Punta Arenase lennujaama, bookingu järgi oli sealt hotelli 1,5km jalutada. Et lennujaamas enam taksosid ei olnud, siis jalutasin, seljakott seljas.

Ainus probleem oli selles, et kohas, kus bookingu arvates oli külalistemaja oli hoopis heinamaa :) Kõndisin kilomeetri ühele poole, kõndisin kilomeetri teisele - ei halligi. Helistasin hotelli - nemad ei mõistnud inglise keelt, mina ei mõistnud hispaaniat.

Selleks ajaks oli kell juba ühe kandis öösel, et lennuk läks kusagil kuue kandis hommikul, viskasin käega ja kõndisin lennujaama tagasi.

Ja magasin lennujaamas põrandal. 

Keskealisena (ja mõõdukalt materiaalselt kindlustatuna) olin arvanud, et lennujaamades magamine on juba seljataha jäänud. 

Elu arvas teisiti :)

Ah, õli :)

Üks kord Hiinas, Kunmingist Shenzeni lennates, jõudis minu seljakott pagasilindile "meeldivalt" seesamiõlilõhnasena, sest kellelgi oli midagi pagasis lekkima hakanud. 

Elu oli mind selleks ajaks juba piisavalt õpetanud, seega olid kõik seljakotis olevad asjad eraldi kilekotidesse pakitud, nii et riided ja muu träni oli kuiv. Aga just enne seda reisi ostetud korralik Fjällraveni seljakott oli korralikult läbiligunenud.

Peale pikka jagelemist pagasiletis pisteti mulle pihku hieroglüüfidega täidetud pagasikahjuaruanne (vist?), ulatati letitagant suur must ratastega kohver ja keerati mulle resoluutselt selg.

Shenzeni lendasin selle pärast, et sinna oli oluliselt odavam lennata, kui otse Hong-Kongi. Seega sõitsin, enamvähem õlist tilkuv seljakott seljas, tühi kohver sabas, kõigepealt ühe Shenzeni metrooliini otsast lõpuni (üks lõpp-peatus oli lennujaamas, teine HK piiril), seejärel kõndisin üle piiri, ja sõitsin HK MTR-iga Tsim Sha Tsuisse - kurjad pilgud igal pool saatmas, sest rongid olid täis ja õlilõhn käis üle pea.

Seejärel pidasin mitmeid skaibikõnesid Swedi kindlustusega (midagi nad mulle hüvitasid), viisin seljas olnud riided keemilisse (aga seljakott oli raamiga, see ei mahtunud masinasse) ja pesin käsitsi , nõudepesuvahendinga, kaks korda, riidekapisuuruses (because HK) duššikabiinis, seljakoti läbi.

Seljakott on siiani alles, nüüdseks (pea 10-aastat hiljem) kaunis räbalaks kulunud, aga endiselt õrnalt seesamiõli järele lõhnav.

Teine juhtumine on positiivne - üks kord lendasin Sydneyst läbi Singapuri ja Helsinki Tallinnasse. Lennud olid ühel Finnairi müüdud piletil. Sydneyst Singapuri lendas Qantas. 

Ma olin Singapuri-Helsinki lennul ennast punktide eest äriklassi upgreidinud. Finnairil olid toona upgreidi piletiklassiks "F" (mis tavaliselt on esimese klassi piletiklass).

Qantase lend jäi väljumisega parasjagu hiljaks kuid üsna pea peale õhkutõusu tuli Qantase lennusaatja ja teatas: "ärge muretsega, teie jätkulennuga saab kõik korraldatud".

Ja oi kuidas sai :) 

Singapuris oli torus vastas minu nimesildiga näitsik, kes mind kohe elektriautosse lükkas, teise lennujaama otsa sõidutas, uue pardakaardi näppu pistis ja järgmisest väravast sisse lükkas.

Järgmiseks lennuks osutus Singapore Airlinesi Singapur-Moskva-Stockholm lend äriklassis (pluss Stockholm-Tallinn sinna otsa)!. SIA äriklass on midagi muud, võrreldes Finnairi omaga :) 

Jõin šampat ja port, sõin kammkarpe, magasin, sõin Moskvas ümberistumise ajal laundžis pliine ja kalamarja etc.

Ma arvan, et Qantase inimesed nägid minu bronnil seda F tähte ja, Finnairi-spetsiifilisi detail teadmata, tegid mingeid esimese klassi eelduseid :)

Tallinnasse jäin 6h hiljaks, mis oli positiivne, sest ma pääsesin ühest tüütust koosolekuid täis päevast :)

Karantiinihotellide jätkumine sõltub sellest, kas vaktineeritud inimesed on viiruselevitajad või mitte. Hetkel ei ole veel piisavalt andmeid, et saaks kindel olla, et vaktsineeritud inimesed ei nakata teisi.

Austraalia peaminister andis mõista, et vaktsineerimiskohustust riiki sisenejaile ei kehtestata. Aga, kui vaktsiinieerimistunnistust ette näidata ei ole, siis on kohustuslik 2-nädalane hotellikarantiin oma raha eest (1,5k EUR kandis).

Ridadevahelt võib lugeda, et "kui lennufirma toob riiki vaktsineerimata inimese, kes ise oma karantiini eest maksta ei suuda, siis maksab lennufirma selle kinni".

Mis realistlikult tähendab vaktsineerimise kohustuslikkust - oluliselt lihtsam on check-ini töötajal küsida vaktsineerimispassi, kui üritada välja selgitada, kas inimesel on piisavalt raha, et oma karantiin kinni maksta.

Joyce'i väljaütlemine on Austraalia vaktsiinivastased korralikult tagajalgadele ajanud :)

Samas on see Qantase (eelkõige Qantas Interantionali) äri jaoks kriitilise tähtsusega - Austraalia piir on endiselt suletud, lootus, et riiki hakatakse kedagi muud peale naasvate kodanike ja residentide (ja mõne spetsiiflise reisimulli) laskma on rajatud konkreetselt vaktsiinile. 

Mis puudutab lennufirma õigust seda nõuda, siis lennufirmal on juba praegu väga laialdased õigused igasuguseid asju nõuda (kaasaarvatud kollatõve vatsiinipass). Eraettevõtetena võivad nad mida iganes nõuda - turg sõelub terad sõkaldest.

BA-l on kusagil mingi internetipood, kuis Aviosi kulutada saab. Tihti saab mingi minimaalse hulga näiteks heategevusele annetada ja aegumine on edasilükatud.

Siseriiklik lennundus situatsioonis, kus korralik kiirraudteevõrk on olemas, on priiskav.

Samas lennunduse ebaproportsionaalne vaevamine on reaalsest probleemist (maanteetransport, inimeste arv maakeral) mööda vaatamine.

TransferWise. Äkki ka Revolut. 

Pangaga pole mõtet jamada, maksad lolliks ja ootad nädala.

TransferWise saab sulle mitmesse Euroopa riiki arvenumbreid genereerida:

UK, Belgia, Poola, Pluss Usa, Austraalia, Uus-Meremaa, Singapur.

Sinu residentsus ei ole oluline.