Leidsin lingi Unesco kultuuripärandile, kus Kihnu kultuuriruum ja Baltikumi laulupeod sees on. Kas on kellegil kokkupuuteid teiste listis olevate tavadega.
http://www.unesco.org/culture/intangible-heritage/masterpiece.php?lg=EN
portal.unesco.org/culture/en/
I
Belize supported by Honduras and Nicaragua - The Garifuna Language, Dance and Music Benin supported by Nigeria and Togo - The Oral Heritage of Gelede Bolivia - The Oruro Carnival China - Kunqu Opera C
Marokos Marrakechi Jemaa el-Fna väljakul on käidud. Hoolimata turistide kohalolust käib seal tõesti üsna traditsiooniline araabia õhtuelu. Mehed istuvad rahulikult ringis ja esitavad üksteisele (mitte turistidele) vanu lugusid, luuletusi või ei teagi mida täpselt jne. Väga traditsiooniline ja ehe isegi hoolimata ringisebivatest turistidest. Pole mujal araabiamaades nii suurelt sellist asja näinud. Kindlalt oleks asi parem kui oskaks korralikult araabia keelt või omaks kohalikku sõpra, siis saaks vast ise ka nende vestlustest jne osavõtta.
Läinud nädalal kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, mis on Põhja-Norrast Musta mereni ulatuv 2820 km pikkune meridiaanilõik.
Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus.
UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud kaar oma säilinud 34 punktiga, millest kolm asuvad Eestis — üks Tartu tähetornis ja kaks Virumaal Simunas.
Kaarel säilinud punktid on enamasti kaljusse tinaga valatud reeperid või kivitähised maapinnal. Kaare põhja- ja lõunatippu tähistavad ausambad.
Kaar läbib tänapäeval kümmet riiki — Norrat, Rootsit, Soomet, Venemaad, Eestit, Lätit, Leedut, Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat.
Riikide ühise avalduse UNESCO-le esitas Soome kultuuriminister 2004. aasta jaanuaris.
Eestil on tänu Struve kaarele nüüd kaks objekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas — teine on Tallinna vanalinn.
Unesco suulise ja vaimse pärandi nimistuga on sama segane lugu nagu Kiire ristsetega. Neid on vist mitu.
1997 aastast on kirjas Tallinna vanalinn, 2003 aastast Kihnu kultuur ja kolme maa laulupidude traditsioon.
Struve kaarest ei olnud mul õrna aimugi. Minu lohutuseks – nüüd tean, aga http://www.unesco.ee/ veel ei tea. Usun, et Simuna kividest (tähetornist rääkimata) saab me järjekordne uhkuse (meie oma! meie tegime!) ja häbi (keegi ei tea, keegi ei hooli!) allikas.
Muide, Bruno Benno Bernhard Kolumbus Chrisostomus vääriks samuti äramärkimist. (Just tegin nalja, nagu Kolumbuse reisisihtkohas öeldakse).
Muide, muide, tõsiselt. Maailmapärandi jäädvustamine on ju tõsine asi. Lihtsaim viis selleks on turism.