Arvatavasti satub Hiinas reisivaid kaasmaalasi rongiga Pekingi Shanghai vahele päris tihti sõeluma. Soovitaksin uitajale põnevat, vagunist välja astumist väärt vahepeatust. Meie külastus oli pigem impulssiivne lambikas. Nädala külameestena Pekingis sidides tekkis lihtsalt soov linnamöllust välja saada, mitte et igav oleks hakanud, lihtsalt oli tuju natuke rahulikumalt võtta. Ümbruskonnas on vaatamisväärsusi rohkelt, kuid meie otsus langes Qufu kasuks. Tundus väärika valikuna Konfutsiuse kodulinnas paar päeva ringi vaadata. Shandongi provints on loomulikult midagi palju enamat. Kui teil ajaga kitsas ei ole, siis: matkajale - Mount Tai, ranna- ja õllesõpradele - Qingdao, euroopalik Yantai jne. Kahjuks meie ajalimiit lubas väljasõiduks ainul ühe öö. Linnake jääb Pekingist Shanghai poole, rongiga oli vist mingi kahe tunni tee kaugusel. Kiirrongid lõunasse väljuvad Bejing South rongijaamast, 4. metrooliin. Pileteid ei ole mõtet ette tellida, lihtsalt kui otsustate, siis lähete ja ostate rongile mis kohe kohe väljumas. Muretsemiseks põhjust ei ole. Qufu East Railway Station 曲阜东站 -avatud 2011 aastal- asub linnast mõned kilomeetrid kagus. Ronge võtab vastu buss (K01), mis toimetab kesklinna ja rongijaama vahet. Meie juhtusime kasutama taksot ja seda kogu Qufu's viibitud aja jooksul. Erinevalt muust Hiinast väga kergelt saadaval ning odav, milline ei ole vähe tähtis argument. Kuna enamus linnakodanikke peavad ennast Konfutsiuse järglasteks, siis sõidetakse sealmaal piinliku täpsusega taksomeetri järgi:). Tegelikult eriliseks tegidki Qufu just inimesed, midagi sellist mujal Hiinas naljalt ei kohta. Väga sõbralikud, abivalmid, mis peamine, läbi ja lõhki ausad. Saabusime kuskil kolme paiku pärastlõunal, esmamulje rongijaamast väljudes oli natuke tolmune ja kulunud. Arvatavasti oli mingi seos eelmise õhtu üritusega. Mõtlema eriti ei pidanud, taksosse suunati meid ilma küsimata, kõik käis kuidagi väga sujuvalt, ei saanud arugi kui juba hotelli poole liikusime. Majutuse võtsime linnamüüridest mõned kilomeetrid väljapoole, lihtsalt tuba tundus suurem,värskem ja mugavam. Hotelli lauas -seda kahjuks ka terves linnas- inglise keeles ei räägitud, kuid viipe- ja kehakeeles on kodanikud väga tugevad. Majutus oli oma raha väärt ning hommikusöök andis silmad ette nii mõnelegi tuntud ketimajale. Aja näpistades tellisime peale pampude mahaviskamist lauast kohe takso ning võtsime ette Konfutsiuse templi. Vaatamisväärsusi on linnakeses kindlasti rohkem, kuid meie jõudsime teha ainult kolm põhiatraktsiooni milleks siis olid: Temple of Confucius 孔庙 , Cemetry of Confucius 孔林 ning Kong Family Mansion 孔府. Lähemalt saab uurida siit: http://whc.unesco.org/en/list/704 . Niisiis templist, uuritud reisikirjad rääkisid et ainukeseks puuduseks on ülerahvastatus. Arvatavasti meil lihtsalt vedas, olime natuke tipphooajast väljas ning kohale jõudsime poole viie paiku õhtul. Kella viieks pandi asutus juba kinni. Juhtus kuidagi nii, et olime kogu kompleksis uitamas kahekesi, kuni valvurid meid kella kuue paiku viisakalt välja juhatasid. Olles eelnevalt Keelatud Linna külastanud, siis vau efekti ei tekkinud. Sellegipoolest jättis meeldejääva mulje, pikk jutt, arvatavasti külastades saate aru millest siin räägin. Õhtul hotelli poole lonkides võtsime suvalise, esimese pilku püüdva restorani. Terve asutuse kollektiiv oli abivalmilt teenendamas. Natuke kentsakas oli kümne valvsa silmapaari all oma toidukorda mäluda. Arvatavasti valge, üksikult ringi kolav turist pole igapäevane nähtus. Köök ja naps iseenesest olid tasemel, milline Hiinas muidugi ei üllata kedagi. Järgmisel hommikul, peale rikkaliku buffeed, taksoga surnuaeda. Soovite jalutada, siis pargi territoorium on tõesti suur, ring tuleb vast mingi viis-kuus kilomeetrit. Kõrgete varjuandvate puude vahel jalgsi maastiku mõõtes teist inimest naljalt ei näe. Hiinas reisijale on see juba iseenesest omaette väärtuseks. Sajandeid maetud Konfutsiuse järgijaid ja järeltulijaid, rahulik, mõtteid heietama panev paik. Piletikassa leiate sissepääsule vaadates vasakut kätt, ärge lootke loetavate siltide peale. Laisana võtsime pileti elektrikärule -millise saate juba sisenedes, paremal teeserval asuvatest kioskitest-, ei viitsinud jala palava ilmaga higistada. Sõidukit kirjeldades, selline kummidel tramm kahekümmnele inimesele.Tagantjärele tundus mõistlik otsus olema. Seisakuid tehti tuntumate ajalooliste tegelaste haudade juures. Peatuti põgusalt, kiid siristas siseturistile kiirelt venna teod ja päritolu. Peale esimest õlgu kehitama panevat peatust otsustasin järgmises maha tulla ja asja lähemalt uurida. Tuli välja, et info loetavas keeles oli täitsa olemas. Sealtmaalt peatus juht alati tahvli ees, edaspidi polnud mahaminekuks enam põhjust. Konfutsiust ja tema lähimaid järgijaid saate oma kohalolekuga austada trammi lõpp-peatuses. Surnuaias matkates jõudis aeg niikaugele, et pidime ennast hotellist välja regama. Tegime taksoga tiiru, jätsime oma pagasi lauda hoiule ning võtsime ette Kong Family Mansion'i. Mulje jäi neutraalseks, kuid sellegipoolest, ilm oli ilus ning jalutuskäiguks täiesti arvestatav ettevõtmine. Soovitan linna peal ka niisama ringi kolada, kesklinn on uutest ehitistes rikkumata, tänavatoit oli tõesti hea, eriti erinevad täidisega küpsetised, mujal pole taoliste snäkkide peale sattunud. Autovaba kvartal jääb mansioni peasissepääsu vaadates paremale, üle suurema rohke liiklusega tänava (ida poole). Hiinat planeerides soovitaks kavasse sisse panna. Väga õdus ning omanäoline linn. https://www.travelchinaguide.com/cityguides/shandong/qufu/ Mõned pildid, kvaliteeti pole mõtet otsida, tehtud telefoniga. https://1drv.ms/f/s!AvQhpUpce91ckDihnQZJcG3phm4U