Lugesin Estraveli ajakirja nr 1/2010 "Ei koti: kuhu minna" raamatusoovitust. Seal seisab, et Taj Mahali tagant voolab läbi maailma saastatuim jögi, köik kohad on inimesi täis. Et Egiptuse püramiidide kohta peaks igaüks teadma, et need ei asu kaugel keset kaunist körbe, vaid Kairo räpases äärelinnas. Ja et Peruu Machu Piccuhuga, kust saad pärast kogu kohalejöudmispiina vaid samasuguse foto nagu köigil teistel. Laske tulla mida paneksite teie a la köik ei ole kuld mis hiilgab. Vöi spektiliselt midagi. Vöi ühesönaga millest ikkagi kövasti ei räägita. Oleks huvitav teada. Pärast kodus on köigil mälestused hoopis ilusamad kui asi tegelikult oli. Teada värk. Ehk tuleks välja, kus töesti oleks eestlasel midagi öppida ja targemaks saada oma aja ja raha eest. Algatuseks ütleks mina, et Stockholmis elavad "tüüpilised rootslased" siniste silmade ja avala naeratusega. Aga nahavärvus on tume nagu öö. Need on adopteeritud lapsena näiteks. Köik räägivad perfektset rootsi keelt. Miks see näide. Kohtasin itaalia peret kes oli Rootsis käinud. Mees oli tahtnud kangesti blonde naisi näha. Ja ta oli pettunud täiega. Isegi sakslased on pettunud, kui multi culti on Stockholm. Ja saklased imestavad kui ühtemoodi inimesed on Tallinnas. Ja venelannad on ilusate välimsutega. Öieti rahva nahavärvus torkab ju esimesena silma. Siin ei saa silma kinni panna ega mingit udujuttu asja kohta ajada. Rassim vöi mida. Igav ju kui blondide naiste asemel on asiaadid ja muud rahvused. Selge, et ma Aasiast ei hakka blonde otsima aga miks Skandinaavias on kohalikud asiaadid, sellest öieti ei saada aru. No rikkad svenssonid ei saa lapsi ja siis adopteerivad, muud ei midagi. Ehk aitab, et köik on super ja vaid kuidas tegelikult ikka asjad on. Laske tulla!