Olen märganud, et mõnel maal tulevad fotod ideaalselt välja ja samas teises kandis suht tavalised, kuigi valgustingimused paistavad ideaalsed olema. Üks reegel on muidugi kindel, et pildil peab olema koos sinist punast ja rohelist. Millised on rändurite muljed, kus kandis tulevad ideaalsed fotod. Ja kas on kellegil väga häid nõkse, kuidas reisil häid pilte teha?
Peab enam-vähem teadma, kuidas üks või teine asi (valgus, aparaadi seaded) su pilte mõjutavad. Ehk siis praktika ja huvi asja vastu aitavad kvaliteeti parandada. Huvi asja vastu tähendab seda, et sa tunned huvi, miks nii juhtus, mitte ei võta seda kui paratamatust ja klõpsid edasi lootuses, et ehk järgmine kord tuleb (juhuslikult) parem. Nii jäädki teadmatusse ja juhuse hooleks. Fotograafias saab väga paljusid asju ise mõjutada ja tulemust oma soovide järgi suunata. Pead oskama hetkel olevat valgust oma huvides ära kasutada või tabama, millal pildi tegemine on filmi raiskamine. Sellest punase, sinise ja rohelise "reeglist" pole ma miskit kuulnud. :)
Täiesti nöus Antonioga! Mönel maal pildid önnestuvad paremini. Omi albumeid ja arvutit sirvides pean tödema, et kauneimad fotod on kesksuvisest Norrast. Seal oleks nagu mingi eriline valgus, mis saab köik looduse värvid eriti sygavalt esile. Ma pole sellist asja kusagil mujal maailmas pildistades täheldanud.
ja milline on ideaalne pilt.mingisugust vahet pole millisel maal sa pildistad.võid saada meeleoluka pildi valgest lumest või rohelusest eestis ja aasias. seebikaga pildistamisest ma ei räägi,sest seal sa ei saa asja kulgu ise mõjutada.aga saab ka sellega. samuti ei saa aru sellest värvi reeglist.vahelduseks just vahvam otsida liivaluitest seda värvimängu.
Selle labase värvireegli olen ise enda jaoks avastanud. Mul on korralik peegelkaamera ja fotosi ei tee ma ka esimest aastat. Ei tahtnud siia arutellu saada kommentaare: vat olen kõva fotomees. Ideaalne pilt on siis kui on pilt terav ja värvid erksad. Kompositsioonist ma hetkel ei räägi. Omal on ka kogemused, et mida põhjapoolsem kant seda parem pilt. Samas on palju häid pilte Aafrikast ja näiteks Taist
Mina küll ei üldistaks, et ühes maailma paigas tulevad ilusamad pildid, kui teises. Ehk on siin asi pildistaja maitses. Eriti naljakas tundub selles valguses põhja-lõuna vastandamine. Olen saatuse tahtel sattunud nii peaaegu maailma põhjapoolseimatele maakildudele kui peaaegu lõunapoolseimatele, samuti ka peaaegu päris keskele ning mõnesse kohta mujal, samuti mõnda aega aktiivse fotoamatöörina tegev olnud. Seda, et ühes kohas tulevad ilusamad pildid, kui teises, pole mina veel avastanud. See on umbes sama, mis öelda, et üks maa on parem kui teine (mul alati tekib tahtmine midagi räiget vastata, kui foorumis keegi midagi sellist väidab). Ühesõnaga, kõik on inimese peas ja silmas. Kui sa nt. Rebaseonu kodulehte vaatad, siis leiad, et võibolla saab hoopis Paide kandist kõige ilusamad pildid ;)
P.S. Minu meelest rikuvad liigerksad värvid ja teravus enamasti hoopis pildi ära - nii laborid kui uuema aja digifotograafid armastavad oma loomingut üle satureerida ja teravdada, mis enamasti kahjuks rikub loomuliku mulje. Hea pildi alus on ikka esmalt võrdselt nii objekt kui piltniku vaatenurk sellest, alles seejärel pildi kvaliteet, tehnika jms.
mis on korralik peegelkaamera?äkki puhastaks lensid ära.kui see ei aita,vaheta kaamerat.teravate piltide tegemiseks peaks õigest fokusseerimisest ja statiivist piisama(see on üldistus).kui värvid pole erksad vaheta kaamera valgebalansi setingut. selge see,et moonipõllu pilt on erksam kevadisest lumesulamisest.aga seda kuulen ma esimest korda,et põhjapool on paremad pildid.pead vist natuke süvenema aparaadi võimalustesse.mul ka üks tuttav suutis väga kalli aparaadi ja veel kallima profitoruga aafrikast ilma ühegi normaalse pildita naasta?!
Seda põhja-lõuna juttu olen ka ise kuulnud, kuigi mitte fotograafi suust. Selles oleme vist kõik üksmeeles, et pärast päikesetõusu ja enne loojangut on värvitoonid kuidagi eriliselt ilusad ja sügavad. Kes tahab tähele panna, on kindlasti isegi märganud. Ning mida rohkem pooluse poole, seda pikemad-ilusamad loojangud on. Ekvaatori lähedal on aga vastupidi - on ere keskpäev (mille kohta juba öeldi, et see pole pildistamiseks kõige parem), ja siis on päike äkitselt silmapiiri taha kukkunud ning kaunid õhtused toonid jäävadki nägemata. Sellisena põhjendus kõlas ja omast tarkusest oskan vaid kaasa noogutada. Hea valgus on aga muidugi ainult üks nüanss paljudest, mis hea pildi tekitavad.
Ühesõnaga, saan aru et siin ilusate piltide taotlejatel on eesmärk igal pool ühesugused pildid teha (samapalju UV-d, valgus, sama värvigamma jne.). Selline fotograafia on minu hinnangul küll mõttetu. See oleks sama, kui tahta Tuneesias päikesetõusu läbi niiske rabaudu või helesinist läbipaistvat merd sügisesel Põhja-Jäämerel. Inimesed, erinevates kohtades peavadki tulema erinevad pildid, see ongi asja peamine idee. Vastasel juhul muutud sarnaseks oma kaamera automaatprogrammiga, mis üritab iga kaadri keskmist säritada 18% halliks olenemata sellest, kas päev või öö.
Aga Antoniol oli lõpus ka küsimus, kas on häid nõkse, kuidas reisil häid pilte teha. Minu tagasihoidlikest kogemustest:
- tuleb olla piisavalt nahaal, aga siiski austada kohalikke inimesi
- naerata neile, suhtle
- ära usalda autofookust (enamasti)
- tunne oma kaamerat jm. tehnikat, oska teda üle kavaldada
- kui tundub, et ei tõenäoliselt ei lubata pilti teha või kaob hea moment, kui tõstad kaamera, siis pane umbkaudsed settingud paika (fookus, piisavalt lai nurk, piisavalt väike ava e. DOF) ning plõksa umbes rinnalt
- kui kahtled, kas säri piisavalt lühike või on vaja tugipunkti, siis ilmselt ON tugipunkti (statiiv, lauaserv, müür, aed, puu, majanurk vms.) tarvis
- ära ürita otsida motiive, milline antud maanurk või inimesed üldise arvamuse kohaselt peaksid välja nägema, vaid pildista lihtsalt huvitavaid situatsioone, mis ette juhtuvad