Saime trip.ee-st hulga väärtuslikke reisisoovitusi ja jagame nüüd järgmistele minejatele omi. Meie reisi eesmärgiks oli eelkõige kohalik loodus. Välja arvatud Wellington ja Auckland, külastasime linnasid üksnes hädavajalike varude täiendamiseks ja tankimiseks ning üritasime võimalikult palju looduses ringi matkata. Sõit unistuste maale sai teoks tänu Estraveli sooduspakkumisele – ideest teostuseni 5 nädalat. Läksime üle Istanbuli, Abu Dhabi ja Sydney Aucklandi ja sealt Christchurch’i (3 päeva peale maavärinat, aga lennujaama ümber varemeid ei näinud), sealt rendikaga: Dunedin-Te Anau-Queenstown-Haast-Westport-Motueka-Picton-Wellington-Wanganui-Mt Egmont-Tongariro-Roturoa-Whangarei-Auckland (mööda läänekallast).

• enne minekut võiks üle vaadata või lennukis/lennujaamades vaatamiseks kaasa võtta Sõrmuste Isanda filmi kolm osa, loob hea eelhäälestuse. Lisaks Internetile on ajaloo kiirkursuseks hea M. Muti “Reisid, ehk, Kolm korda Aasias, muust rääkimata” (1990) ja V. Panso “Maailm arlekiini kuues” (1973). Minu lugupidamine maooride suhtes kasvas igatahes kordades.
• rendikas oli JUCY http://www.jucy.co.nz/ - mitte kõige odavam, laevapilet oli hinnas ja täiskindlustus, auto oli 43 tuh sõitnud, nii et muretus korvas hinna
• Aucklandis maandudes tuleb arvestada, et lennujaamast välja saamiseks läheb vähemalt 2 h - lisaks passikontrollile veel kaks järjekorda Biosecurity juures: kõigepealt onu juurde kes otsustab, kas pääsed kogu pagasi läbivalgustamisega või lastakse kott lahti pakkida. Matkasellidel tuleks varuda rohkem aega, lisaks matkasaabaste puhtuse kontrollimisele käis telk eraldi desinfitseerimises.
• ööbisime DOCi (http://www.doc.govt.nz/) kohtades või Holiday Parkides - mõlema kohta on öelda ainult positiivset. Kui õnnestub varakult ööbimiskohtade kataloog leida, võib rahulikult alles lõuna ajal vaatama hakata, kuhu õhtuks maanduda. Mingi eeltöö ja reisikava peab muidugi olema, et saarel oldud ajast maksimum võtta, aga broneeringutega ennast küll ahistama ei pea. Ilm on heitlik ja teeb aeg-ajalt korrektuure reisikavas.
• Dunedini juures Otago poolsaarel on vahva pingviinide vaatamise koht, kus nemad on avamaastikul ja külastajad varjendis (http://www.penguinplace.co.nz/)
• Milford Soundi minek tasub ette võtta kasvõi sinna mineva tee ääres olevate vaadete pärast. Poole tee peal on Key Summit nimeline matkarada (3 h), lihtne ja meeldiv vaheldus autosõidule.
• Fox Glacieri liustik on vähem rahvastatud ja annab ilmselt sama efekti kui Franz Joseph, viimase juures on aga väga äge rada Roberts Point Track (http://www.glaciercountry.co.nz/directory.asp?ActivityCatID=3&ActivityID=40, 5 h, väiksema kogemusega matkajal läheb rohkem)
• Abel Tasmani rahvuspark on rohkem rannasõbrale, matkarajad on seal tasased ja sobivad pigem jalutuskäiguks kui tõsiseks matkamiseks. Rannakogemuse saab aga toreda ja kindlasti sobib see paik linnuvaatlejatele.
• vahele ei tohiks vahele jätta Te Papat Wellingtonis, saab ülipõhjaliku ja interaktiivse ülevaate, lisaks kohalikule ajaloole, ülevaate ka teistest okeaania rahvastest
• reisikavas olnud varupäeva kasutasime põikeks Mt Egmonti juurde, üksik esiletõusev vulkaanikoonus keset tasast maad on huvitav ja pakub kauneid vaateid
• Wanganui jõe orgu pidi läheb üle Pipiriki Raetihisse üks sõidukaga läbitav kruusatee, meeldiv vaheldus üliheadele asfaltteedele, poole tee peal üks korda tehtud vesiveski Kawana Mill.
• Tongariro Crossing on parima NZ ühepäevase raja tiitlit kahtlemata väärt, seetõttu ka ülerahvastatud, aga siiski üks meie reisi tippelamusi.
• Roturuas on kõrvuti Te Puia ja Whakarewarewa maoori kultuuri keskused, meie valisime viimase (reklaamib end kui elav küla ja ka on seda) ja meeldis väga
• Põhjasaare kaurimetsades ja Kauri muuseumis peaks kindlasti käima

Jürgen ja Triin